Värviküllane vaatepilt: kollektsiooniaed Kukrusel

Muljetavaldav: maastik romantilise sillakese, võluva tiigi, avara muruväljaku ja uhke taimestusega. Foto: Toomas Tuul

Linda ja Kalev Mae liigirohket kollektsiooniaeda Kukrusel Kabelimetsa külas käiakse uudistamas lähemalt ja kaugemalt.

Veel kuraditosin aastat tagasi laius Maede elamise asukohas kartulimaa. Maja ehitamise ajal hakkas eluaeg taimedega heas läbisaamises olnud pererahvas ka hoone ümbrust kujundama. Tänu läbimõeldud planeeringule ja hoolikalt valitud istikutele lummab nüüd rikkalikku värvi- ja vormimängu pakkuv aed saabujaid juba eemalt. Ja seda lumest lumeni, sest pidevalt tonaalsust muutvad puud, põõsad ja lilled mõjuvad alati isemoodi.

Perenaise Linda Mae koostatud taimekataloogi järgi kasvab nende aias näiteks 155 okaspuuvormi, 180 eri sorti ja liiki ilupuid ja -põõsaid, 300 liiki ja sorti püsikuid, hulgaliselt sibul- ja suvelilli, samuti rododendroneid, roose jpm.

«Minu onu Vello Veski aretatud «Koit» on üks Eesti vastupidavamaid roosisorte,» ütleb Kalev Mae tumeroosadele õitele osutades.

Tuleb välja, et Kukruse mõisa pargi külje all asuvas Kabelimetsas talvituvad paljud külmaõrnad taimed hästi. Näiteks julgustab Karukäpa puukoolist toodud hõlmikpuu edenemine teisigi seda kunagi Tallinna kesklinnas kirgi kütnud haruldust oma õues kasvatama.

Jalutuskäigult Maede aiast saavad innustust ka need, kes enne kahtlesid mõne okas- või ilupuu ja -põõsa vastupidavuses meie kliimas.

«Eelkõige peab kannatust olema. Näiteks hakkas meil tänavu, pärast kümneaastast ootamist, õitsema alpi kuldvihm,» lausub Linda. «Aeda rajades tuleb vaeva näha, et hiljem jääks aega töö vilja nautida ning suviti saaks vaid kasta ja väetada ning närbunud õienuppe noppida.»

Nende aias pandi umbrohu tõkestamiseks ja niiskuse hoidmiseks alguses koorepuru alla ka peenravaip, kuid nelja aasta pärast võeti see üles, sest hakkas taimede kasvamist segama. Nüüd, mil istutusala on kenasti täis kasvanud, ei ole perenaisel pärast kevadisi korrastustöid vaja enam eriti rohida, küll aga tahavad lilled aeg-ajalt rammuga turgutamist ja sagedasti juua.

Kastmiseks kasutavad Maed nii vihma- kui ka tiigivett. Vihmavesi juhitakse maja tagant allikast alguse saanud ja kallakust alla voolavat oja mööda tiiki, mille põhja paigutatud pump suunab vee torude kaudu uuesti ringlusse.

Oja ja tiigi pervi piiravad maakivid ja veekogu kaldaid ehib südasuvel püsikute õitemeri.

«Olen maalaps ja mulle meeldivad taluaialilled: pojeng, murtudsüda, kosmos, lõvilõuad ja paljud teised. Aga ka tänapäeval trendikad hostad, päevakübarad, piimjaõielised kellukad, rodgersiad, lavendlid… Tegelikult tuleks see loetelu tohutult pikk,» räägib perenaine.

Peremees omakorda armastab okaspuuvorme: huvitavad kuused ja männid, kadakad, küpressid, jugapuud, nulud jmt muudavad Maede aia ainulaadseks. Viimastel aastatel on mees küll pühendunud pigem viinamarjakasvatusele. Tarbeaeda püstitatud kolmes kasvuhoones viljeleb ta 20 viinamarjasorti, millest varajasemate marjad on juba valmis. Kui tuleb hea saak, tehakse Kabelimetsas isegi veini.