Haigekassa lõpetas 2014. aasta esimese poolaasta 20,7 miljoni euro suuruse miinusega, mis on 6,8 miljoni võrra suurem miinus, kui eelarves oli ette nähtud.
Poolaasta lõppes haigekassa jaoks üle 20 miljoni eurose miinusega
11. august 2014, 10:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seejuures oli prognoosituga võrreldes tervelt 4,5 miljoni võrra väiksem sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu.
Selle aasta esimesel poolaastal rahastas haigekassa tervishoiuteenuseid 338 miljoni euro eest, mis on 35 miljonit eurot enam kui möödunud aasta samal perioodil. Ravimeid kompenseeriti 54 miljoni euro eest ning ajutisi töövõimetushüvitisi maksti ligi 57 miljonit eurot.
Võrreldes möödunud aastaga on olulisel määral suurendatud ressursse nii eriarstiabi kui õendusabi rahastamiseks. Teisalt on toetatud perearstisüsteemi tugevdavaid suundi – rahastatud on perearsti teise pereõe tegevust ja pere- ning eriarsti koostöövõimalusi e-konsultatsiooni näol. Esimesel poolaastal viidi läbi lepingupartnerite valik eriarstiabis ja õendusabis.
Perearstiabi paremini kättesaadav
Perearstiabi rahastati esimesel poolaastal kokku 40,9 miljoni euro ulatuses. Sellest suurima osakaalu moodustas perearsti nimistus olevate inimese eest makstav pearaha (25,2 miljonit eurot). Perearstiabi rahastamine on võrreldes 2013. aasta esimese poolaastaga kasvanud kokku 8 protsenti, põhjusteks on 2014. aasta algusest kehtivad uued teenuste piirhinnad pearahale, baasrahale kui ka teise pereõe lisatasule.
Sel aastal on lisandunud perearstide tegevusfondi ja tööajaväliste vastuvõttude rahastamine, mis võimaldab perearstidel senisest enam osutada patsientidele vajalikke protseduure ja teenindada kindlustatuid õhtutundidel ja nädalavahetustel. Need uuendused muudavad perearstiabi inimestele veel paremini kättesaadavaks.
Teist pereõde rahastas haigekassa esimesel poolaastal 213 nimistus. Võrreldes 2013. aasta esimese poolaastaga on teise pereõe lisatasu saavate perearsti nimistute arv kasvanud 48 protsenti. Teise pereõe rahastamine perearstipraksistes on haigekassa teatel üheks oluliseks teguriks perearstiabi kättesaadavuse ning kvaliteedi paranemisel.
Rohkem ravile registreerunuid
Eriarstiabi rahastamise kogumaht oli esimesel poolaastal 270,4 miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 28,8 miljoni euro võrra suurem. Eriarstiabis osutatud ravijuhtude arv on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 47 tuhande võrra. Osutatud ravijuhtude arv on kasvanud eeskätt päevaravis. Ravijärjekorda registreeritud isikute arv on suurenenud kõigis ravitüüpides – ambulatoorses ravis 8 protsenti, päevaravis 39 protsenti ja statsionaarses ravis 32 protsenti.
Päevaravis ja statsionaarses ravis on üldjuhul vastuvõtule registreerunud isikute ooteaeg lubatu piires. Maksimaalset ooteaega ehk 6 nädalat ületavate ravijärjekordade osakaal on jätkuvalt suhteliselt suur ambulatoorses ravis. Samas on kasvanud ambulatoorsete vastuvõttude ja eriarstiabi teenuseid kasutanud isikute arv. Arvestades lisaks, et kindlustatute üldarv on mõnevõrra vähenenud, on ravi kättesaadavus kindlustatu kohta eriarstiabis märkimisväärselt paranenud.
2014. aasta esimesel poolaastal rahastas haigekassa statsionaarse iseseisva õendusabi (endise nimega hooldusravi) teenust 11,9 miljonit euro ulatuses, mis on 21 protsenti enam kui möödunud aasta samal perioodil. Koduõenduse teenuse eest tasuti ligi 14 protsenti enam kui aasta varem. Tulemus on ootuspärane, kuna haigekassa eesmärk on parandada iseseisva õendusabi, eelkõige koduõendusteenuse ning statsionaarse õendusabi kättesaadavust.
Hambaravi teenuste eest tasus haigekassa esimesel poolaastal kokku 10,4 miljonit eurot.
Soodusravimeid kompenseeriti 53,9 miljoni euro ulatuses. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on ravimite rahastamine kasvanud 5 protsenti. Soodusretseptiga ostetud ravimi eest tasus kindlustatu 2014. aasta esimesel poolaastal keskmiselt 6,44 eurot.
Keskmiselt tasub patsient ühe soodusretsepti eest 32 protsenti ning haigekassa 68 protsenti.
Selle aasta algusest hakati esmakordselt kompenseerima kuut erinevat ravimit, mida kasutatakse C-hepatiidi, kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse, podagra, rasvhapete metabolismi häire ja pankrease neuroendokriinkasvaja raviks.
Ajutist töövõimetust hüvitati 56,5 miljonit euro eest, mis on 6 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.