Elisat võitnud mees: mind ahistati ja ähvardati
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Skeemitamise tõttu kliendi kohtusse kaevanud Elisa kaotas vaidluse ning peab nüüd maksma kliendile kohtukuludeks kokku 1600 eurot.
Elisa (nüüdseks endine) klient Erki tõdes nördinult, et temaga ei ole veel ükski ettevõte nii ebaviisakalt käitunud. «Mind ahistati, ähvardati, rünnati advokaatide armeega ja kaevati lõpuks kohtusse.»
Tunamullu, kui Erki oli Elisas olnud kaks aastat, otsustas ta senise kallima paketi odavama vastu välja vahetada. Ta valis «Nutikalt piiramatu 8» kõnepaketi, mis maksab kaheksa eurot kuus. Kuutasu sees on tuhat kõneminutit ning pärast tasuta minutite täitumist maksab kõneminut üks sent.
«Kuna oli odav, siis ma helistasingi palju ning maksin arve alati ära,» märkis Erki. «Elisa arvas siiski, et ma räägin liiga palju ja hakkas mu kõnesid piirama – esialgu võis kõne pikkus olla kaks tundi, seejärel pool tundi, siis kümme minutit, ning lõpuks sain ühe minuti kaupa helistada, mis on täiesti jabur,» leidis ta. «Nende enda paketi nimi on ju «piiramatu». Tundsin end täiesti petetuna.»
Ehkki Erkil oli tähtajaline leping, keeras Elisa tal kõned kinni. Mullu vahetult enne jõule kirjutas Elisa klienditeenindaja, et kui ta tahab veel rääkida, saab ta seda teha uue aasta alguses. «Ma ei oleks saanud helistada jõulude ajal ega vana-aastaõhtul. Tundsin, kuidas suurfirma mulle lihtsalt näkku irvitab ja erakliendi peal oma jõudu näitab.»
Leppetrahv
Erkil oli veel ka järelmaksuga telefon, kuid kuna helistada polnud enam võimalik, maksis ta telefoni kinni, et teise operaatori juurde minna.
Talle tuli aga täieliku üllatusena, et Elisa hakkas lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest veel leppetrahvi nõudma. «Nemad panid mu kõned kinni, mina neile midagi võlgu ei olnud, aga ikka nõuti 63-eurost leppetrahvi,» ütles Erki, kes pöördus seejärel tarbijakaitseameti poole. Kohe ta sealt abi ei saanud.
«Samal ajal pommitas Elisa mind oma absurdsete nõuetega edasi ja ähvardas mind maksehäireregistrisse panna. Minuga suheldi, nagu ma oleks kriminaal, mille peale ma ütlesin, et ei ole neile midagi võlgu ja ma põhimõtteliselt ei maksa midagi – nemad rikkusid lepingutingimusi, mitte mina,» selgitas Erki.
Kuna tarbijakaitseamet teda aidata ei saanud, pöördus Erki tarbijakaebuste komisjoni. Ent päev enne komisjoni otsust andis Elisa kliendi kohtusse. «Ilmselt oli neile teada, et komisjon oleks minule positiivse otsuse välja kuulutanud,» arvas mees.
Seejärel saigi ta ootamatult kohtukutse. «Elisa oli vahepeal täieliku absurdsuse välja mõelnud. Nüüd nõudsid nad mult kokku juba 1625 eurot – nii leppetrahvi kui ka mingi arusaamatu kahju tekitamise eest. Et ma olen nende võrku koormanud ja kuidagi kahju tekitanud. Ma ei saa aru, mis õnnetu mobiilivõrk see on, mida üks inimene ühe telefoniga saab nii palju koormata,» ei mõistnud Erki.
Nüüd hiljuti, poolteist aastat hiljem, sai Erki kohtus Elisa üle võidu. Kohtuotsuses seisab, et Elisa Eesti ASi hagi kahju hüvitamise nõudes tuleb jätta rahuldamata ning Elisa peab kandma tsiviilasja menetluskulud.
«Nad pole siiani minuga suhelnud ega isegi vabandanud,» ütles Erki nördinult. «Olen siiski rahul, et õiglus lõpuks võitis.»
Elisa Eesti ASi pressiesindaja Marika Raiski aga põhjendas, et Erki näol oli tegemist ühega neist klientidest, kes tekitas 2012. aasta lõpus Elisa võrgust Tele2 võrku helistades kunstlikult võimalikult palju kõneminuteid.
«Täpsemalt arvestas Tele2 tollal teiste operaatorite võrkudest vastuvõetavate kõnede eest boonust ning mõned seda boonusskeemi ärakasutavad kliendid hakkasid mitmetelt numbritelt tegema võimalikult pikki kõnesid oma Tele2 numbritele,» selgitas Raiski.
Ta lisas, et nende kõnede eesmärgiks ei olnud enam inimestevaheline suhtlus, milleks operaatorid sideteenuseid pakuvad, vaid eesmärk oli tekitada kunstlikult võimalikult palju boonusarvestusse minevaid kõneminuteid.
Kõnerobotid
Selline tegevus tekitas Raiski sõnul nii mõneski kohas lokaalset ülekoormust ja häiris seal teiste klientide kõnekvaliteeti. «Kõnesid tehti ühe tugijaama, ühe jaamakärje alt ning kunstlike kõnede tekitamiseks kasutati koguni kõnede automaatset kordusvalimist võimaldavaid kõneroboteid,» möönis Raiski.
Nende kõnetegijate kõneminutite arv ületas Elisa esindaja sõnul Eesti keskmise mobiilsidekliendi kasutusmahu mitmesajakordselt.
«Probleem tervikuna kadus kohe, kui operaatorite vahelised sidumishinnad 2013. aasta jaanuaris langesid ning kadus majanduslik huvi taolise skeemitamisega jätkata,» ütles Raiski.
Juhtumi lahendamise käigus leiti siiski, et Elisa oleks pidanud sellise tegevuse keelatuse oma paketitingimustes ise selgemini välja tooma. Seetõttu loobus Elisa edasisest hagist peale seda, kui sai esimesest astmest negatiivse otsuse.
Elisa kommentaariga tutvunud Erki lükkas süüdistused ümber. «Kohtuotsus ütles selgelt, et Elisal pole õigust minult midagi nõuda. Ja ütles ka seda, et piiramatu paketi tingimuste järgi võib inimene rääkida nii palju, kui ta soovib. Maksin enda arved kenasti ära ja see on minu enda asi, kas ma kasutan telefoni beebimonitorina või kui palju sõpradega räägin,» jäi Erki endale kindlaks.
Kommentaar
Erkit kohtus esindanud advokaadibüroo Eversheds Ots&Co vandeadvokaat Randu Riiberg ja advokaat Kaarel Berg.
Sellistel puhkudel on klient alati nõrgem pool, sest tema vastas on suurfirma.
Antud juhul otsustas aga Harju maakohus, et helistades üle 1000 minuti kuus, ei rikkunud klient Elisa niinimetatud «piiramatu» paketi tingimusi.
Samuti süüdistas Elisa klienti võrgu koormamise eest, kuid nõudis samas kahju hoopis operaatoritevahelise arvelduse tagasimaksmiseks, millega ei olnud täidetud kahjunõude peamisi eeldusi – põhjuslik seos väidetava teo ning kahju vahel.
Samuti otsustas kohus, et Elisal polnud õigust nõuda käsitlustasu, mis on tegelikult Elisa poolt väljamõeldud termin leppetrahvile. Kohus nõustus meiega, et tegemist on seadusega vastuolus oleva leppetrahviga.
Samuti polnud Elisa poolt tõendatud, et neil tekkis reaalne kahju leppetrahvi ulatuses ja sisuliselt nõudsid nad trahvi vaid lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest. Samas klient ise oma lepingut lõpetada ei tahtnud, vaid tasus arved õigeaegselt ja maksis ka järelmaksuga võetud seadme kinni. Lepingu lõpetamine kliendi poolt oli tingitud Elisa käitumisest.
Kui kohus tegi otsuse kliendi kasuks ja Elisa vastu, siis võttis Elisa oma hagi tagasi, mis siiski lõpptulemust ei muuda. Kahjuks raisati siinkohal otstarbetult kliendi aega ja raha ning kohus otsustas, et Elisa peab tasuma kliendile kohtukuludeks 1600 eurot.
Seoses Elisa kommentaariga tasub märkida, et kuigi nad räägivad väidetavast tugijaama koormamisest, siis kahju nad selle eest ei nõudnud. See näitab ilmekalt, et väidetav koormamine oli otsitud põhjus kliendi kõnede piiramiseks ja katkestamiseks.