Suviti pöörduvad noored patsiendid arstide ja haiglate poole enamasti traumadega, mis tulenevad aktiivsest liikumisest vabas õhus.
Suvel satuvad lapsed arsti juurde peamiselt traumadega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna lastehaigla juhataja Mall Riikjärve sõnul tuleb neil suvel tegeleda peamiselt mängides või liikudes saadud traumadega. Peamised neist on põrutused, nihestused ja luumurrud. «Õnneks põletusi on sel suvel suhteliselt vähe olnud,» märkis ta.
Traumatoloogidel on koormus sageli just suviti kõrgem, kuna lapsed on rohkem väljas ja liikumises. Seetõttu tuleb ka rohkem õnnetusi ette. «Vaatamata sellele, et traumade profülaktikat on tehtud palju ja erinevates kanalites, päris ilma traumadeta läbi ei saa,» rääkis Riikjärv. Hooajalised kaebused valvetoas on erinevate löövete ja putukahammustustega patsiendid.
Riikjärve sõnul on põhiline küsimus selles, kuidas laste vaba aeg on organiseeritud ja kui palju on täiskasvanute tähelepanu.
Lisaks traumadele on suviti tegemist ägenevate haigustega, ka suveperioodil. «Kimbutavad viirushaigused, lastel on palavikutõusud, nohu, köha, bronhiit, isegi kopsupõletikud,» loetles ta. Pilt on suvest-suvesse enamvähem sama. Lastearstidel on siiski suvel päris võrdne koormus talvega võrreldes.
«Meie haiglasse pole seni veel ühtegi kuumarabandusega last toodud. Tundub, et vanemad on tähelepanelikud olnud,» ütles Riikjärv.
Ta pani vanematele südamele, et nad hindaks kõiki situatsioone ja mõtleks, kuhu oma lapsi jätta või kaasa võtta.
«Igasugused liikumismängud, rattasõidud, puudel ronimised, kiikumised, batuudil hüppamised – kõik on seotud teatud riskimomendiga. Vanemad peavad neid võimalusi teadma ja lapsi hoiatama.»
Erilist tähelepanu soovitab Riikjärv pöörata väikelastele, kes peaks olema täiskasvanu silma all. Kindlasti ei tohi neid lasta üksi veekogude juurde. «Kui lapsed ujuda ei oska, tuleb jälgida, kuidas lapsed vette lähevad ja seal käituvad,» tuletas ta meelde. Autosse või üldse kuuma kätte jätmine tekitab ülekuumenemise ohu.
Riikjärve sõnul teadmatuse või infopuuduse üle kurta ei tohiks. Noortel väikelapse vanematel,soovitab ta infot küsida perearstilt, haigekassalt, arstikabinettidest, samuti hankida seda ajakirjandusest ja internetist. Vanemad peaksid olema tähelepanelikud ja arvestama, et lastega võib alati õnnetusi juhtuda.