Töövaidluskomisjon võib saada kohtuga sarnased õigused

Toimikutevirn töövaidluskomisjonis. Foto: Mihkel Maripuu

Sotsiaalministeerium plaanib uut seadusemuudatust, mis aitaks tööprobleeme hõlpsamini lahendada.

Kui praegu saab suurema osa tööprobleemidega vaid kohtusse pöörduda, siis uue seaduse kohaselt oleks võimalik paljud asjad kiiremini ära lahendada töövaidluskomisjonis.

«Muudatuste eesmärgiks on, et edaspidi oleks töövaidluskomisjonidel võimalik töövaidlusi lahendada efektiivsemalt, otsused oleksid kvaliteetsemad ning vaidlevatele pooltele regulatsioon selgem,» selgitas sotsiaalministeeriumi töösuhete poliitika juht Mariliis Proos.

Millised on peamised muudatused, on Proosi sõnul veel vara rääkida. Küll on ministeerium tähelepanu juhtinud tähtsamatele murekohtadele.

Näiteks on oluline mure, et töövaidluskomisjonidel on praegu info kogumise võimalused piiratud. Tõenditena võivad nad kasutada vaid neid dokumente, mida vaidlevad pooled omal soovil esitavad.

Edaspidi saaksid komisjonid sarnaselt kohtule õiguse nõuda vaidlevatelt pooltelt tõendeid, mis on vaidluse lahendamiseks olulised, ning nende esitamata jätmisel kehtestada sanktsiooni.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul saaks tulevikus pöörduda töövaidluskomisjoni ka selliste vaidlustega, mis ei puuduta ainult töölepingut, ent on siiski seotud töösuhtega.

Nii näiteks saaks töötaja, kellel on tööõnnetuse või kutsehaigestumise tõttu tekkinud tervisekahjustus, pöörduda kahju hüvitamise nõudega kohtu kõrval ka töövaidluskomisjoni. Praegu on tööohutust või -tervishoidu puudutavate probleemide puhul võimalik abi saada ainult kohtust.

Võrreldes kohtumenetlusega on Miidla-Vanatalu kinnitusel töövaidlusasja lahendamine komisjonis märksa lihtsam, kiirem ja odavam. «Töövaidluskomisjonis toimub lihtsustatud menetlus ja seega jõutakse kiiremini otsuseni, mis omab kohtuotsusega võrdset kaalu,» nentis ta.

Üheks olulisemaks muudatuseks oleks seegi, et töövaidluskomisjoni saaksid edaspidi pöörduda ka need välisriigis töötanud inimesed, kes on kirjas Eesti tööandja juures, kuid kelle tegelik töökoht on välisriigis.

«Kui kohaldada tuleb välisriigi õigust, ei pruugi töövaidluskomisjon 30-päevase menetlustähtaja jooksul teise riigi õigust selgeks saada ning võib seetõttu keelduda asja menetlusse võtmisest,» selgitas Miidla-Vanatalu.

Juhul kui uue seadusemuudatusega menetlustähtaega pikendatakse, võib kõne alla tulla ka selliste töövaidluste lahendamine töövaidluskomisjonis.

Hetkel on sotsiaalministeeriumis valminud alles seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Kui muudatusi on piisavalt arutatud, alustatakse eelnõu kirjutamist.

Töövaidluste arv

Mullu said töövaidluskomisjonid tööandjatelt kokku 349 avaldust, töötajatelt laekus 2616 avaldust.

Miidla-Vanatalu sõnul on töötajate seas endiselt probleemiks töötasude maksmata jätmine, selle tõttu pöörduti 1113 korral. Iga teine avaldus puudutas ka lõpparve nõudeid.

790 nõuet puudutas töölepingu ülesütlemist, 172 korral pöörduti aga maksmata puhkusetasu tõttu.

Tööandjad pöördusid töövaidluskomisjonide poole sagedamini järgmiste nõuetega:

• töölepingu ülesütlemise vaidlustamine – 125 korral
• töötaja tekitatud varalise kahju hüvitamine – 95 korral
• enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt töölt lahkumise hüvitise nõue – 93 korral