Telefonid ja katkised kingad ajavad tarbijaid ametnikelt abi paluma

Piret Lakson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praagi korral on tarbijal õigus nõuda kauplejalt asja tasuta parandamist või selle asendamist uuega.
Praagi korral on tarbijal õigus nõuda kauplejalt asja tasuta parandamist või selle asendamist uuega. Foto: Corbis / Scanpix

Netikauplejate ja jalatsimüüjate kõrval kaevatakse tarbijakaitseametile üha rohkem ka sideettevõtjate peale.

E-poed ja jalatsikaupmehed on tarbijakaebuste edetabeli eesotsas juba õige mitu aastat. Mullu tõusid esikolmikusse ka sideteenuse pakkujad, kelle tõttu pöörduti ameti poole üle 1500 korra.

Tarbijakaitseameti avalike suhete juhi Hanna Turetski sõnul ei näita see tegelikult probleemi süvenemist, pigem on tarbijad oma õigustest teadlikumad ning julgemad abi küsima. «Aastaid oli olukord, kus probleemi korral mõeldi, mis see kuskile pöördumine ikka annab,» nentis ta.

Eelkõige on tarbijad rahulolematud sideteenuse kvaliteediga. Pahameelt tekitab näiteks mobiilse interneti teenus, mis ei vasta igal ajal ja igas kohas ootustele. «Sageli on probleemiks just interneti aeglus, mis on tingitud netipulkade kasutamisest piirkondades, kus võib olla korraga suur hulk kasutajaid, või muud loodusest tingitud piiravad tegurid,» selgitas Turetski.

Suur probleem on ka see, et sideettevõtjad muudavad lepingutingimusi, ilma et sellest kliente teavitaksid. Näiteks karistas tarbijakaitseamet selle aasta alguses 1400-eurose trahviga EMTd, kuna ettevõte muutis Super kõnekaardi lepingutingimusi, kuid ei teavitanud kliente seejuures lepingu ülesütlemise võimalusest. Samal põhjusel pidi 900-eurot trahvi maksma Elion, kes vahetas senise nutiTV teenuse uue vastu.

Märksa rohkem kaebusi saab amet aga e-poodide kohta. Kuna e-kaubandus on praegu üks kiiremini arenevaid ärivaldkondi, siis usutavasti suureneb lähitulevikus pöördumiste arv veelgi.

Probleemid e-kauplejatega on ikka ühesugused – tarbijad ei saa kaupa kätte või jäävad jänni selle tagastamisega. Praegu on ameti mustas nimekirjas ligi 30 seadusest mööda hiilinud e-poodi, mida võiks pigem vältida, kuni nende kohustused tarbijate ees on täidetud.

E-poodide kõrval valmistavad Eesti inimestele tuska viletsad jalatsid, mille üle ikka ja jälle ametile kurdetakse. Üks probleemsemaid jalatsimüüjaid on Morande Shoes OÜ, ettevõttele kuuluvad kauplused Dream King, La Vita ja Vip King.

Firma ei täida tarbijakaebuste komisjoni otsuseid ning on seega ameti mustas nimekirjas figureerinud juba aastaid. Enamasti puudutavad tarbijate kasuks tehtud otsused praakjalatseid, mis on jäänud ka pärast parandamist defektseks, ent sellest hoolimata pole jalatsifirma soostunud raha tagastama.

Samas, kõik jalatsikaebused pole sugugi õigustatud, märkis Turetski. Oma õigusi nõutakse tema sõnul taga isegi juhul, kui probleemid on tekkinud jalatsi vale kasutamise või hooldamise tõttu.

Tarbijakaitseamet saab igal aastal rohkelt arupärimisi ja kaebusi ka kampaaniate, elektroonikaseadmete ja lennureiside kohta.

Ehkki turul on palju ebausaldusväärseid kauplejaid, peab Turetski kinnitusel ka tarbija ise enne toote või teenuse ostmist olema tähelepanelik ja mitte lepingutele liiga kergekäeliselt alla kirjutama. «Paljude kaebuste puhul on kaupleja info tarbijale küll nõuetekohaselt esitanud, kuid tarbija pole seda tähele pannud või sellega tutvunud,» selgitas Turetski.

Mullu pöörduti tarbijakaitseametisse 38 547 korral – umbes sama palju pöördumisi sai amet kahel eelneval aastal.

Sel aastal on ametiga ühendust võtnud juba üle 15 000 inimese. Esimesel poolaastal küsiti tarbijakaitseameti käest kõige rohkem abi info- ja sidetehnoloogia toodete, riideesemete ning jalatsite puhul.

Ostja peaks enne ostu müüja tausta kontrollima

Sotsiaalmeedia pealetungi tõttu on uus probleem – kaupade ja teenuste müük Facebookis.

Talvekuudel kirjutas meedia Riina Lepalaanest, kes müüs Facebookis soodsaid lennupileteid. Tarbijakaitseamet ja politsei said rohkelt kaebusi klientidelt, kes ei saanud ostetud lennupileteid ning neile ei tagastatud ka raha. Nördinud kliendid esitasid Lepalaane ja temaga seotud reisifirma ThinkGreen Company vastu politseisse ligi 100 000 euro eest nõudeid.

Sääraste juhtumite vältimiseks tuleks Turetski sõnul enne reisiteenuse ostmist kontrollida müüja tausta.  «Lennupiletite ostmisel tasub võrrelda erinevaid pakkumisi, sh vaadata lennupiletite hindu nii vahendusportaalides kui ka lennufirmade endi kodulehel,» soovitas Turetski.

Kahtlusi peaks tekitama, kui lennupileteid müüb eraisik sotsiaalmeedias. Et teha kindlaks, kas lennupileteid või mõnda muud reisiteenust müüb juriidiline või eraisik, peaks vaatama, kelle pangakontole tuleb raha kanda.

Märtsikuus hoiatas tarbijakaitseamet iluteenuseid pakkuva firma Bellezza Capelli eest, teatades toona, et tarbija tellis ettevõtte Facebooki lehe kaudu juuksepikendused, tasus nende eest eraisiku pangakontole, kuid ei saanud kaupa kätte.

Eraisikult ostes ei laiene kliendile tarbijakaitsereeglid. Kui eraisikult ostetud tootel või teenusel ilmneb pärast ostu puudus, ei saa kasutada kaheaastast pretensiooni esitamise õigust ega pöörduda tarbijakaitseameti poole. Samuti ei saa kasutada 14-päevast taganemisõigust.

Tarbija ei ole rahul

Kaebuste esikolmik

2013. aastal

•    E-kaubandus – 397

•     Jalatsid – 227

•     Telefonid ja muud sidevahendid – 178

Järelepärimiste esikolmik 2013. aastal

•     E-kaubandus – 1250

•     Telefoniteenus – 387

•     Turismiteenus – 308

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles