Kuidas peaks koduõpetajale teenuse eest maksma?

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koduõpetaja.
Koduõpetaja. Foto: Panther Media / Scanpix

Kooliaja alguse puhul tasub üle korrata, kuidas peaks seadusekuulelik koduõpetaja oma teenust osutama ning lapsevanemad talle selle eest tasu andma.

«Kuidas ja kas toimub teenusepakkujate, näiteks koduõpetajate maksustamine? Internetis on palju kuulutusi, kus tudengid pakuvad raha eest abi õppimisel, samuti leidub tõlketeenuse pakkujaid. Kas selline tegevus on üldse legaalne, sest nagu arvata võib, küsib enamik teenuse eest nn ümbrikupalka?» uuris Tarbija24 käest lugeja Kadri.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi selgitas, et kui koduõpetaja on FIE või pakub teenust juriidilise isiku kaudu, siis ei pea õpetaja palganud isik makse kinni pidama ega tasuma, nende eest vastutab FIE või juriidiline isik ise. Samuti ei tule füüsilisel isikul endal teha kandeid töötamise registrisse.

Kuid koduõpetaja ei pea teenuse pakkumiseks tingimata olema FIE, vaid võib teenust osutada ka lepingute alusel. «Seda just siis, kui sellise teenuse osutamine on pigem juhuslikku laadi ning tegemist ei ole inimese regulaarse põhitegevusega või sissetulekuallikaga. Kui aga sellisel tegevusel on püsivad ettevõtluse tunnused, tekib isikul kohustus registreerida end äriregistris ettevõtjaks ja osutada teenust FIEna või osaühingu kaudu ning deklareerida ettevõtlustulu,» täpsustas Liivamägi.

Tööandjaks saab Liivamäe sõnul olla aga ka füüsiline isik, kui ta palkab teise inimese enda heaks tööd tegema. «Füüsilisest isikust tööandjale laienevad suuresti samad kohustused, mis juriidilisest isikust tööandjalegi,» lausus Liivamägi. Tööandja maksukohustuste kohta saab pikemalt lugeda siit.

«Kui füüsiline isik palkab teise füüsilise isiku näiteks koduõpetajaks, siis sõltub maksustamine sellest, kas sõlmitakse tööleping või võlaõiguslik leping. Mõlema lepingutüübi puhul tuleb tasuda kõik palgaga seonduvad maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, reeglina ka töötuskindlustusmakse ja liitunul ka kogumispensionimakse. Kuid erinevus on selles, kas maksud peab kinni tasu maksja või tasu saaja,» arutles Liivamägi.

Töölepingu puhul tuleb tasu maksjal koduõpetaja palgast kinni pidada tulumaks, kohustusliku kogumispensioniga liitunud isiku puhul kogumispensionimakse, reeglina ka töötuskindlustusmakse ning tasuda sotsiaalmaks. Maksud tuleb deklareerida ja tasuda palga väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäevaks maksudeklaratsioonil TSD. Sealt liiguvad andmed hiljem koduõpetaja tuludeklaratsioonile.

Võlaõigusliku leping puhul palgamaksjal tulumaksu kinnipidamise kohustust ei ole, küll aga tuleb tasuda sotsiaalmaks ning vajadusel ka kogumispensionimakse ja töötuskindlustusmakse ning deklareerida ja tasuda maksud TSD-l. Võlaõigusliku lepingu puhul vastutab tulumaksu tasumise eest koduõpetaja ise, esitades selleks järgmisel aastal tuludeklaratsiooni. Kui koduõpetaja palganud isik soovib ka võlaõigusliku lepingu puhul tulumaksu kinni pidada, siis võib ta seda teha analoogselt töölepinguga.

«Mõlemal juhul tuleb koduõpetaja palganud inimesel registreerida selline töötamine töötamise registris,» kinnitas Liivamägi.

Liivamägi lisas, et koduõpetajale makstud tasu ei saa tuludeklaratsioonis tulust maha arvata. Maksuvabadeks koolituskuludeks on tõendatud kulud, mis on tasutud kas riigi või kohaliku omavalitsuse haridusasutuses, nt avalik-õiguslikus ülikoolis, mis omab õppekava osas tegevusluba.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles