Milles seisneb Ikea fenomen?

Rivo Veski
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stockholmi esimene IKEA tõi kaasa lahkarvamuse
Stockholmi esimene IKEA tõi kaasa lahkarvamuse Foto: SCANPIX

IKEA ülemaailmne edu pole sugugi juhuslik – Rootsi mööbligigant rakendab oma klientide peal psühholoogilist efekti, mis paneb kliente tooteid armastama.

Tegemist on psühholoogilise trikiga, mida kasutavad paljud, alustades superstaaridest kuni suurte ettevõteteni välja, kirjutab Austraalia uudisteportaal news.com.au.

Tuleb välja, et kui olla abivalmis ja teha kellelegi teene näol head meelt, hakkab see inimene varasemast rohkem sulle meeldima. Põhjus peitub meie aju keerukas ülesehituses – alateadlikult muudab aju meie mõtteid ja tundeid, et põhjendada meie käitumisviiside ratsionaalsust – «Ma tegin sellele inimesele teene, järelikult ta meeldib mulle».

Tarbimispsühholoog Adam Ferrier usub, et tänu sellele, et Ikea kliendid peavad ise kodus oma mööbli kokku panema, trikitab ettevõte klientidega tekitades neis poe mööblitoodete vastu suurema lugupidamise.

Ferrieri sõnul on «Ikea efekt», termin, mida kasutasid teadlased Harvardi ärikoolis esmakordselt 2011. aastal, võtnud enda alla tänaseks palju suurema kasutusala.

«Kohe, kui sa teed midagi kellegi teise jaoks, põhjendad sa oma tegu tagantjärgi sellega, et «ju see inimene (või asi) siis meeldib mulle»,» selgitas Ferrier.

«Kommunikatsioon tänapäeval võib olla vastastikku mõjutav. Väikeettevõttes töötades ehitad sa oma firma suureks vaid siis, kui palud oma klientidelt teeneid – nii hakkavad nad sind armastama selle eest, et neid protsessi kaasad,» märkis psühholoog.

Teine edukas bränd on Coca-Cola, mis on oma müügistrateegiates kasutanud samu võtteid. «Share a Coke» (jaga kokat – toim.) kampaania oli vaieldamatult üks edukamaid ning töötas samal põhimõttel nagu Ikea. Selle asemel, et Coca-Colat osta, kutsuti inimesi üles seda oma sõbrale kinkima.

Selline psühholoogiline trikk on Ferrieri hinnangul oluline seetõttu, et tarbijad niikuinii ei reageeriks otstarbekatele üleskutsetele.

«Ikea efekti» selgitasid uurijad Harvardi ärikoolist 2011. aastal, kui leidsid, et inimesed, kes ise midagi nullist kokku panevad (st loovad) – kas siis suuremõõtmelise mööblieseme või pisikese mõne origamitehnikas voltimise – hakkavad seda eset oma panuse tõttu rohkem väärtustama, olenemata sellest, milline on toote kvaliteet.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles