Täide vastu elektrišokiga

Triin Ärm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektriline täikamm ei tee kammimisel valu ega lõhu juukseid. Kammides hävitab sajavoldine pinge nii täid kui ka nende munad elektrišokiga.
Elektriline täikamm ei tee kammimisel valu ega lõhu juukseid. Kammides hävitab sajavoldine pinge nii täid kui ka nende munad elektrišokiga. Foto: Erik Prozes

Apteekrite kinnitusel hakatakse täitõrje vahendeid rohkem ostma kooli aasta eel, kui suvepuhkuselt tulles on soovimatud külalised  kaasa võetud. Teada-tuntud täišampoonile lisaks pakutakse apteekides nüüd ka elektrilisi kamme.

Liisa (nimi muudetud) kuueaastane tütar Mari (nimi muudetud) sai eelmise aasta varakevadel lasteaiast täid. Tõenäoliselt olid täitõppe nakatunud ka Mari rühmakaaslased, sest lapsed mängisid koos ja nende õueriidedki rippusid samas kohas.

«Sõitsime maale ja nägin juhuslikult, kuidas tüdrukul ronivad mingisugused putukad peas. Alguses mõtlesin, et kärbsed,» rääkis ema, kes vaatas pärast seda tütre pikad juuksed salk salgu haaval läbi ja leidis sealt kaks täiskasvanud täid.

Kui aga lapse pea nädala pärast ikka kiheles ja kõrvade ümber tekkis punane lööve, mindi perearsti juurde. Pärast arstilkäiku osteti apteegist täitõvevastast ravimit, millega oli kaasas ka täikamm. Kui ema lapse pead kammima hakkas, ei suutnud ta ära imestada, kui palju imepisikesi tinge ta tüdruku pikkadest juustest välja kammis.

Apotheka proviisori Kristiina Sepa sõnul saabki täidest lahti nii šampooni, lahuse kui ka aerosoolina müüdavate ravivahenditega, mis maksavad olenevalt pudeli suurusest umbes 15 eurot.

Lisaks on täitõrje jaoks olemas uus abivahend – elektriline täikamm, mida kasutada on täiesti ohutu ja valutu ning mis maksab umbes 20 eurot. «Kammipiidest tulev elektripinge sada volti hävitab täid ja nende munad elektrišokiga,» kirjeldas Sepp abivahendi tööpõhimõtet ning lisas, et kammi võib kasutada nii palju kui tarvis, sest see ei kahjusta juukseid.

Parima ravimi leidmiseks soovitab Sepp pöörduda aga apteekri poole, sest vahendit soovitades on oluline teada juuste pikkust. «On suur vahe, kas inimesel on siilisoeng või puusadeni ulatuvad juuksed,» rääkis Sepp.

Apteegis on müügil erinevaid täide vastaseid vahendeid.
Apteegis on müügil erinevaid täide vastaseid vahendeid. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Tema sõnul võib poisipea korral ravimist isegi pool järele jääda, samal ajal kui pikkade juuste peale kulub mitu pudelit. «Iga toote pakendil on kirjas täpne kasutusviis, mida tuleb punkt-punktilt jälgida, et vältida ravi luhtumist,» rääkis Sepp. Ravimite valesti kasutamine on aga üks peamisi põhjusi, miks peatäidest lahti ei saada.

Enamasti tuleb täivastast vahendit peas hoida umbes kümme minutit, seejärel juuksed salk salgu järel täikammiga läbi kammida ning pakendil kirjas olnud ajavahemiku järel juuksed puhtaks loputada.

Täisid võib olla üsna keeruline avastada, sest sügelus esineb sümptomina vaid ühel juhul viiest. Seega saab täisid ja tingusid avastada pead järjepidevalt kontrollides. Kui inimene täid avastab, tuleks pöörduda apteeki ja küsida nõu spetsialistidelt.

Täitõbi ehk pedikuloos on nakkushaigus, mis vajab ravi. Eelkõige levivad täid otsese kontaktiga või kasutades ühist kammi, harja, mütsi, salli või ka juuksekummi.

«Enim ollakse täidega hädas lastekollektiivides, kus nakkus levib väga kiiresti, sest lapsed on omavahel mürades ja mängides kõige rohkem peadpidi koos,» rääkis Sepp. Ta rõhutas, et täidega nakatumise põhjus ei ole puudulik hügieen. «Peatäid levivad nii puhastes kui ka mustades juustes, sõltumata juuste pikkusest.»

Haigega kontaktis olnud riideesemed, näiteks mütsid, sallid, kraega riided ja voodipesu tuleks pesta pesumasinaga ja veetemperatuur peaks olema vähemalt 60 kraadi. Masinpesuks mitte sobivaid esemeid tuleks aga hoida vähemalt kaks nädalat suletud kilekotis või viia need keemilisse puhastusse.

Lisaks soovitab apteeker puhastada tolmuimejaga nii vaibad kui ka auto istmekatted. «Unustada ei tohi ka juukseharju, kamme ja patsikumme, mis tuleks samuti kõrgel temperatuuril töödelda või ära visata,» lisas Sepp.

Mari sai uhkes juuksepahmakas pesitsenud tingudest ravimi abil lahti, kuid hirm uuesti nakatuda saatis peret veel vähemalt kuu. Täikartuse tõttu vahetati ja pesti linu iga päev. «Iga kord, kui tekkis kihelus, tekkis hirm, et nüüd on uuesti täid. Kohe haarasime jälle kammi pihku,» meenutas ema.

Laps käis täitõrje järel samas lasteaias edasi. «Leppisime lapsevanematega kokku, et oleme täiskasvanud ega tee sellest häbiasja, kui kellegi lapsel on täid,» rääkis Liisa, kelle sõnul otsustasid vanemad üksteisele teada anda, kui keegi oma lapse peast täid või tingud leiab.

«Puukidest räägitakse igal pool, täide puhul aga arvatakse, et see on piinlik teema. Ei ole!» ütles ka apteeker, kelle sõnul võib vastutustundlik käitumine ehk täitõvest rääkimine ära hoida lähedaste ja sõprade nakatumise.

Kommentaar

Valetina Hazinskaja

Tallinna koolitervishoiu sihtasutuse juhatuse liige

Spetsiaalset täikontrolli koolides ei tehta, aga kui tuleb märguanne või kui leitakse laps, kellel on täid, kontrollib kooli meditsiiniõde üle kogu klassi. Lisaks kontrollitakse paralleelklasside õpilasi, kellega nakatunud õpilane võis riietehoius või spordisaalis kokku puutuda. Pärast esimest täikontrolli vaatab õde laste pead uuesti üle kümne päeva pärast. Lapsi võidakse kontrollida aga ka siis, kui õpetaja arvab, et kellelegi klassist on täid.

Kui õpilase peast leitakse täid või tingud, teatatakse sellest lapsevanemale. Nii vanemale kui ka lapsele räägitakse haigusest ja selle ravivõimalustest ning palutakse vanemal laps koju viia ja raviga alustada.

Täidega nakatunutesse suhtutakse üha sallivamalt, kuid see haigus on ikka veel tundlik teema. Koolidesse on välja pandud postrid ja õdede käes on infomaterjal, mida õpilastele ja lapsevanematele jagada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles