Üks ja ainumas Eestis – Kavastu parv

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ainus parv Kavastus transpordib soovijaid üle jõe.
Eesti ainus parv Kavastus transpordib soovijaid üle jõe. Foto: Priit Simson

Emajõele lähenedes jääb mulje, et tegu on suuremat sorti metallist kaiga. Ometigi kinnitas maantee ääres olev silt, et just seal asub Eesti ainus parv, millega regulaarselt inimesi üle jõe sõidutatakse.

«Teie autoga küll praegu üle jõe ei saa, sest praegu on veeseis madal. Oleks džiip, siis oleks teine asi,» teatab parvemees Mati Uuk, kui on sõiduautole pilgu peale heitnud. Mehe sõnul jääks auto parvele sõites lihtsalt põhjapidi kinni.

Lumevaene talv jättis Emajõe suursoo, mis Eesti suurimat jõge toidab, kuivale – just seetõttu oligi sel suvel parvetamine keeruline, sest ainult vihmast jõe veetaseme kergitamiseks ei piisa.

«Tegelikult ma isegi ootan seda aega, kui vesi on nii madal, et viskan kolm kivi sisse ja naised lähevad vudinal ise üle jõe,» räägib mees. Praegu aga veab ta jalakäijaid paadiga üle. Esimesed sõidud tuleb parvemehel teha juba hommikul pool seitse, kui Mäksa valla naised üle jõe tööle lähevad. Kella nelja paiku on teine kindel sõit, kui koju tullakse. Parvemehe asi on ka koolilapsed üle jõe aidata. «Aga suviti käivad üle jõe peamiselt turistid, eriti rattamatkajad, sest oleme RMK matkaraja ääres,» tõdes mees.

Kuigi lähima sillani pole pikka maad, tuleb aeg-ajalt ette, et mõni veokijuht soovib ringisõitmise asemel kohe üle jõe saada. Parvemehe kinnitusel on täislastis küttepuudega veokit isegi kergem üle jõe viia kui üksikut sõidukit. Parvemehe kinnitusel kehtib rusikareegel, et sõidusoovija on alati vastaskaldal. «See on nagu mingi seadus kohe,» tõdes ta. Mehe päevane rekord on olnud 27 sõitu üle jõe.

Kui parvetamise hooaeg läbi saab, käib Uuk enda sõnul kastmas jääteed, mida mööda rahvas üle saaks. «Kui kevadel on jõgi lahti, siis on meil ikka jääsild üle,» kinnitas parvemees.

Praegu on Kavastu parvemees Eestis ainus selle ameti pidaja, aga aastakümnete eest oli seal kandis ka teisi parvi. «Eks siia ole silla tegemine keerulisem ja sellepärast ongi parv jäänud,» arvas Uuk.

Sarjas «Eestimaa avastamata pärlid» on varem ilmunud

«Talu, kus saab alpakasid näha» T. Roosaar 13.06

«Emumäe juurikamees tegi Salla kuulsaks» A. Mäe 27.06

«Hellenurmes saad teada, miks püksid püüli sõeluvad» S. Lemmik 4.07

«Kohtla-Järve – võõrastav ja sõbralik» R. Veski 11.07

«Viljandimaa sügavustes» S. Koorep 18.07

«Ärge minge Saaremaale» C. Peinar 25.07

«Hobist sündinud kogu» S. Kõiv 1.08

«Muuseum ei millestki» H. Rudi 8.08

«Tuletornide Suurupi» A. Altosaar 15.08

«Uhked ratta enne ja pärast sõda» T. Ärm 22.08

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles