Lugeja küsib: kuidas kontrollida, kui palju naaber on keldripinda hõivanud? (1)

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keldriboksides leidub uskumatuid asju.
Keldriboksides leidub uskumatuid asju. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

«Meie majas on elanik, kes on elanud selle  rajamisest saadik (ca. 25-30 aastat). Ajapikku on ta hõivanud mitmed keldriruumid (lisaks kuulub talle ka keldriboks). Kuna ta on juhatuse liige, siis on tal ka selleks kõik vajaminevad võtmed. Nüüd oleks meil võimalik keldris olevaid ruume rendile anda, mis majale kasumit teeniksid,» kirjutab lugeja.

«Kas korteriühistul on õigus nendel ustel lukud ära vahetada ja temalt need omavolilised kasutusõigused ära võtta? Kui jah, siis kuidas peaks selline protseduur toimima, et kõik oleks seaduslik? Mitmed elanikud kurdavad, et kuidas saab ühel elanikul olla ca. 80 m2 keldripinda ja teistel ainult 3-5 ruutmeetrit. Ta ise väidab, et nii sai omal ajal kooperatiivi ajal jagatud,» küsib lugeja.

Vastab jurist  Andry Krass Kvatro Kinnisvarahaldusest.

Esmalt tuleks vaadata ruumide sihtotstarvet. Kui ruumide sihtotstarve on tehniline ruum nagu näiteks soojasõlm või elektrikilp, siis saab selliste ruumide juurdepääsu üle otsustada korteriühistu juhatus.

Panipaikade puhul soovitan lahendada olukord korteriühistu üldkoosoleku otsusega, lähtudes korteriomanike võrdse kohtlemise põhimõttest. Sellisel juhul langeb korteriomanikul alus tugineda varasematele otsustele.

 Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles