Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Tervis

:

Statistikablogi: suremus langeb tänavugi

Selle suve traagiliste uppumissurmade taustal on kohatugi rääkida, et 2010. aasta esialgsetel andmetel võib ka tänavu eeldada suremuse viimase viieteistkümne aasta langustrendi jätkumist, kirjutab Ene Palo statistikablogis.


Statistikaameti andmetel suri eelmisel aastal 16 081 inimest. Viimati oli Eestis surmade arv nii väike 35 aastat tagasi. 2010. aasta esimesel poolaastal on registreeritud 7983 surmajuhtu, mis on paarisaja võrra vähem kui möödunud aasta samal ajal. Kuigi andmed on esialgsed, võib eeldada, et suremuse viimase viieteistkümne aasta langustrend jätkub ka 2010. aastal.

Veelgi enam, Eurostati rahvastikuprognoos aastani 2061 kinnitab, et erinevalt enamikust Euroopa riikidest iseloomustab Eestit ja teisi Balti riike surmade arvu vähenemise trend kogu järgneva poole sajandi jooksul.

Et ka rahvaarv on Eestis kogu taasiseseisvusperioodi jooksul märgatavalt vähenenud, saame suremuse muutumist ajas võrrelda suremuskordaja abil. Suremuskordaja on surmade arv 100 000 elaniku kohta, mis langes Eestis mullu 1990ndate alguse tasemele. Kuigi mehi sureb arvuliselt vähem kui naisi, on meeste suremus oluliselt kõrgem.

Väheneb ka varajane suremus

Surmade arvu vähenemisest veelgi olulisem on varajase suremuse (suremus enne 65. eluaastat) vähenemine. Varajased surmad moodustasid 1994. aastal kõigist surmajuhtudest 40 protsenti, 2009. aastaks oli aga nende osatähtsus langenud 26 protsendini. Eriti märgatavalt vähenes varajane suremus meeste seas — kui 1990ndate alguses suri üle poole Eesti meestest enne 65. eluaastat, siis 2009. aastal 38 protsenti.

Sellise positiivse arengu põhjuseks on peamiselt meeste vigastussurmade arvu pidev vähenemine viimase viieteistkümne aasta jooksul. Kõige traagilisemal 1994. aastal hukkus õnnetustes 2682 meest, 2009. aastal aga ligi kolm korda vähem — 997, kusjuures kogu selle ajavahemiku jooksul suurem osa neist (üle 80 protsendi) olid noored tööealised mehed.

On ilmne, et vigastussurmade vähenemisega kaasneb varajase suremuse langus ja just meeste vigastussurmade vähenemine on parandanud ka üht olulisemat rahvastiku tervisenäitajat — keskmist oodatavat eluiga. Peamiselt seetõttu ongi viimase kümne aastaga meeste oodatav eluiga pikenenud nelja aasta võrra, ulatudes 2008. aastal 68,6 eluaastani (naistel 79,2ni).

Sellele vaatamata on Eesti meeste eluiga Euroopa riikide hulgas üks madalamaid ja varajane suremus vigastussurmadesse EL keskmisest kolm korda kõrgem. Seega, Eesti inimvara säästmiseks on siin palju reserve — rahvusvaheliste ja kodumaiste ekspertide hinnangul on vigastussurmade korral enamikul juhtudel tegemist välditavate ja ennetatavate surmadega.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Viimased uudised
Üleskutse
Lugeja küsib
Tasub teada
48h populaarsemad teemad
Top kommentaarid
Top lood
Tervis
Katsed ja testid
Lugemissoovitus
Aed ja kodu
Majandus24
Valuutakursid
USD
0,758 EUR
GBP
1,257 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,021 EUR
=
Kursid seisuga: 29.08.2014
POSTIMEES.ee
Naine
Juhtimine
TallinnCity