Maailmas hakkab toitu nappima

Rivo Veski
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeerium kinnitab: Eesti toit on hästi kontrollitud ja ohutu.
Ministeerium kinnitab: Eesti toit on hästi kontrollitud ja ohutu. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Maailma populatsiooni kasvades – alates 60ndatest on keskmiselt iga 12-14 aastaga lisandunud iga järgmine miljard – ei pruugi maailma toiduvarud suuta kasvavat nõudlust rahuldada.

Eriti seisavad probleemi ees vaesed arengumaad, mis asuvad kõrbete või poolkõrbetega kaetud aladel. Need riigid sõltuvad juba praegu suuresti välisabist, kirjutab Sience Daily.

Virginia ülikooli uuringus, mis avaldati ajakirjas American Geophysical Union journal, keskenduti globaalsele toiduturule – toiduohutusele ja ka liikumisteedele, kust kaudu toit maailma riikide vahel rändab.

Põllumajandusliku toodangu- ja kabandusmahtude  andmeid kasutades püüti uuringus luua globaalne toiduainete kaubandusvõrgustik. Fookus asetati toidu kaloritele ning vaadeldi riigiti toodetavat kalori hulka.

«Leidsime, et vahemikus 1986 kuni 2009 on toidukogused, millega kaubeldakse, kahekordistunud ning globaalne toiduainete liikumine riikide ja kontinentide vahel on kasvanud 50 protsendi võrra,» ütles üks uuringu autoritest Paolo D’Odorico. «Ligi veerandi kogu maailma toiduainete kaubandusest moodustavad rahvusvahelised veod. Palju sellest toodangust liigub põllumajanduslikult rikastest riikidest vaesematesse.»

D’Odorico märkis, et uuringust selgus üllatav tõsiasi, mis puudutab suurt osa Aafrika ja  Lähis-Ida riike. Nimelt pole enamik neist poolkõrbetega kaetud aladel asuvatest riikidest isemajandavad. Arvestades lisaks selle piirkonna maailmaarvestuses keskmisest kõrgemat inimasustustihedust, ei suudaks riigid oma maal piisavat kogust toitu toota, et oma rahvas ära toita.

Uuringus leiti, et hoolimata toimivast kaubaveost sellesse piirkonda, ei suuda see ikka rahuldada poolkõrbelist aafrikat ja Kesk-Aasiat.

«Kokkuvõtteks võib aga öelda, et isemajandavate riikide arv, kes saavutavad selle läbi teistesse riikidesse omatoodangu ekspordiga, on viimastel kümnenditel kasvanud. Need riigid on aga kergesti haavatavad,» viitab teadlane Venemaale, Ukrainale ja USAle, kus seisti 2008. ja 2011. aastal silmitsi ekstreemsete ilmaoludega, mis tingis toiduainete ekspordikeelu.

Ta leidis, et 13 põllumajanduslikku toodet – nisu, soja, palmiõli, mais, suhkrud ja teised kaubad – moodustavad 80 protsenti maailma toidulauast ja ühtlasi toiduainete kaubandusest.

Lisaks leiti, et Hiinas on aasta-aastalt kasvanud liha tarbimine, mis on juba põhjustanud suuri muutusi selles, kuidas riigi põllumajanduslikku maad kasutatakse. Nimelt lihatootmine nõuab taimekasvatusest oluliselt rohkem maad.

«Riikides, kus majandus kasvab, näib kasvavat ka inimeste rasva ja valkude tarbimine,» osutas D’Odorico Hiinale.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles