Öörongid hakkavad Euroopast vaikselt kaduma

Rivo Veski
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa reisirongifirma Deutsche Bahn'i rong.
Saksa reisirongifirma Deutsche Bahn'i rong. Foto: MICHAEL DALDER/REUTERS

Öörongid hakkavad Euroopast vaikselt kaduma, kuna operaatorfirmad ei teeni tõusvate raudteemaksude tuules kasumit ning üha kasvav lennureisijaskond võtab ka raudteelt kliente vähemaks.

Öörongid on üks Euroopa parimaid projekte. Need on ajasäästlikud, keskkonnasõbralikud ja vastupandamatult romantilised: lähed magama ühes riigis, ärkad üles teises ja võimalik et teed uusi tutvusigi oma teekonnal, kirjutab The Guardian.

Vähemalt avalikkuse eest on Euroopa poliitikud ja raudteefirmad ühtmeelt: 2009. aasta detsembris väljusid pidulikult mitmed spetsiaalselt tellitud öörongid «Climate Expressi» (ingl k – kliima ekspress) nime all Brüsselist ÜRO kliimamuutuste konverentsile Kopenhagenis.

Ja vaid viis aastat hiljem on neid ronge hakatud salaja, järk-järgult ära kaotama. Kaugemal Kesk-Euroopast moderniseerivad riigid aga usinalt oma rongiparke.

Saksa reisirongiettevõte Deutsche Bahn kinnitas sel kuul, et seni töös olnud City Night Line öörong lõpetab töö 1. novembrist ning Pariisist Berliini, Hamburgist Münchenisse sõitvad öörongid detsembrist. Seni Amsterdamist väljunud öörongid pannakse taas liikuma Kölnist - sihtkohad jäävad samaks - Varssavi ja Praha.

Öörong Elipsos, mis liikus Pariisist Barcelonasse ja Madridi, alustas oma tööd 1969. aastal, olles üks tolle ajastu kõvema tehnoloogiaga ronge. Nimelt võimaldas rong liikumist erineva rööpmelaiusega raudteede vahel. Ka see legendaarne rong lõpetab oma töö detsembris.

Näiteid on teisigi.

«Euroopa Liit teeb justkui mitmeid investeeringuid raudteetranspordi arenguks,» ütleb hinnatud raudteeblogi Man on Seat 61 pidaja Mark Smith Guardianile. «Tegelikkuses näib, et liit liigutab liiklust maa pealt õhku.»

Saksa raudteel opereerivad reisijate vedajad ütlevad, et langevad reisijate numbrid raudteel on odavlennufirmade buumi tulemus. Die Bahni kõneisik ütles, et öörongide reisijate hulk on viimase viie aastaga vähenenud 25 protsendi võrra, mis viis firma kolm viimast kasumis olnud öörongi 12 miljoni euroga kahjumisse.

Hispaania reisirongivedaja Renfe juht Julio Cómez-Pomar ütles, et mõned öörongid võeti liinidelt, kuna olid teeninduses ilma ühegi reisijata.

Ööronge on kahtlemata kulukam ülal pidada kui päevaseid ronge. Alustuseks – neis on vähem istmeid. Tüüpilises öörongi vagunis on 36 reisijakohta, kui tavalisse istmetega vagunisse mahub istuma 70.

Lisaks sellele on rongifirmad pidanud alates aastast 2000 maksma lisatasusid riigipiiride ületamise eest, millele eelnes loa taotlemine ja läbirääkimiste pidamine täpse summa suhtes, mida maksma tuli hakata.

Saksamaa rongifirmad hakkasid ühel hetkel kurtma, et on maksudega ülekoormatud, kuna on kohustatud maksma keskkonna makse ja käibemaksu piletitelt, mida lennufirmade käest ei küsita.

Inimesed, kes on öörongide fännid ja kutsuvad teisigi üles neid lennukitele eelistama nii keskkondlikel kui ka tervislikel põhjustel, ütlevad, et rongifirmade kaebused väheneva reisijaskonna suhtes on n-ö isetäituv ennustus osaliselt firmade endi süül.

Seda põhjusel, et paljud neist pole aastaid sentigi investeerinud mugavamatesse rongidesse. Nii on öörongid kaotanud oma atraktiivsuse ja aastatega üha kulunumateks muutunud. Kui Pariisi ja Berliini vaheline öörong 2000. aastal alustas, oli sel ka restoranivagun koos kokaga. Tänapäeval saaavad reisijad tellida vaid mikrolaineahjus tehtud toite.

Kui lennupileteid saab osta odavalt ja mitu kuud ette, on öörongide graafikud väga muutlikud öiste raudteetööde tõttu. Suurbritannia üks suurimaid broneerimisüsteeme Loco2 edastusel on öörongide järele suur nõudlus, aga näiteks Deutsche Bahn ei luba sellele pileteid müüa.

«See pole mingi argument, et öörongid on vananenud,» ütleb blogija Jon Worth, kes on algatanud petitsiooni, et päästa Kopenhageni öörongi. Suurbritannia on teatanud eesseisvatest veeremi uuendusplaanidest, ka Hiina ja Venemaa on teinud mitmeid investeeringuid uute öörongide soetamiseks, tõi blogija välja.

«Raudteed on jätkuvalt kõige keskkonnasäästlikum ja mugavam viis Euroopas ringi reisimiseks. Terve päev rongis veeta on palju tüütum kui öösel reisida,» leiab blogija.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles