Euroliit käsib lähetuses olijale maksta suuremat miinimumpalka
22. september 2014, 15:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestist piiri taha tööle suunduvad inimesed saavad petta, kuna ei olda kursis euroliidu direktiiviga, mis reguleerib palga maksmist.
Euroopa Liidu direktiivi järgi tuleb vastuvõtvas riigis tagada lähetatud töötajale kohalik miinimumpalk juhul, kui see on soodsam võrreldes koduriigiga, teatas tööinspektsioon. «Näiteks kui Eestist lähetatakse Soome ehitustööline, tuleb talle maksta Soome ehitussektori kollektiivlepingus ettenähtud töötasu alammäära. Kui aga näiteks Saksamaa kodanik tuleb Eestisse tööle, tuleb talle tagada vähemalt Saksamaal kehtiv minimaalne töötasu,» täpsustas Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.
Selleks, et välisriiki tööle asumisel oleks inimesele tagatud ELi direktiiviga ettenähtud töötingimused, tuleb Maret Maripuu sõnul veenduda, et töölepingus oleks fikseeritud reaalne töö tegemise koht. «Teisisõnu, kui eestlane töötab reaalselt Šveitsis, siis see peab ka lepingus fikseeritud olema ning lepingus ei tohi töö tegemise kohaks olla näiteks Eesti või Läti. Viimasel kahel juhul ei ole töötajale tagatud Šveitsi töötingimused, sealhulgas kohalik miinimumtasu,» selgitas ta.
Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul tuleb enne välismaal töö tegemiseks sõlmitava töölepingu allkirjastamist rääkida üle töötasu maksustamise tingimused. «Kindlasti tuleb hilisemate segaduste vältimiseks välja selgitada, kas töötajal tekib maksukohustus ka välisriigis, kas tööandja peab maksud kinni või tuleb töötajal need ise tasuda,» rääkis Liivamägi. Igal juhul tuleks töötajal säilitada kõik tasu saamise või maksude maksmisega seotud dokumendid, kuna välisriigis tulu teenides peab Eesti resident selle siiski Eestis deklareerima. Seda tuleb teha ka siis, kui välisriigi tööandja on maksud kinni pidanud ja tasunud.
Kui tööandja tasub töötaja eest maksud, on Evelin Hallika sõnul oluline teada, kas nende maksude hulka kuulub ka sotsiaal- või ravikindlustusmaks. «Kui tööandja tasub ka sotsiaal- ja ravikindlustusmakse, on haigestumise korral võimalik saada arstiabi sihtriigi kohalikele elanikele kehtestatud korras. Muul juhul tuleb töötajal tööandjaga kokku leppida, kuidas haigestumise korral arstiabi saada ja kes selle eest maksab,» lisas Hallika.
Alates esmaspäevast, 22. septembrist algab Tööinspektsiooni eestvedamisel sotsiaalkampaania «Tunne oma õigusi – lähetatud töötaja», mille eesmärk on jagada töötajatele ja tööandjatele olulisi teadmisi ELi riikidesse tööle suundumiseks.