Linnad napsitamise piiramises eriarvamusel

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkoholitarbimine avalikus kohas.
Alkoholitarbimine avalikus kohas. Foto: Meelis Meibaum / Virumaa Teataja

Pärast uue korrakaitseseaduse jõustumist asusid mitu omavalitsust usinalt koduväljakul uusi reegleid kehtestama, teised on jällegi äraootaval seisukohal, soovides riiklikke muudatusi.

Tervise Arengu instituudi augusti lõpus ja septembri alguses tellitud küsitlus näitas, et tervelt 82 protsenti elanikkonnast ei poolda avalikus kohas alkoholitarbimise lubamist. Vähemust ehk umbes kolmandikku oli see viimase poole aasta jooksul otseselt häirinud. Häirijat korrale kutsuma aga eestlane ei kipu.

«Kui üle 80 protsendi inimestest ei poolda avalikus kohas alkoholi tarbimist, siis on vastus ühene: seadust tuleb muuta,» arvas Pärnu linnapea Toomas Kivimägi.

Saue linnapea Henn Põlluaas uskus, et TAI avaldatud uuring on igati adekvaatne ja peegeldab inimeste suhtumist alkoholi avalikku tarbimisse täiesti õigesti. «Kui uuringu põhjal ligi pooled inimesed on isiklikult kogenud, et alkoholitarbimine avalikus kohas on viimase kuue kuu jooksul neid otseselt häirinud, siis on see juba täiesti piisav hulk, et antud probleemile teravdatud tähelepanu pöörata,» kinnitas ta.

Napsitamise piirangud on juba kehtestanud teiste seas Pärnu, Kunda ja Saue. Kundas olid keelustamise aluseks inimeste ja korteriühistute pöördumised. «Kaebused puudutasid seda, et ei ole võimalik enam rahulikult õues olla, avalik kord on kannatanud, inimesed võivad avalikult juua, urineerida, segada teisi,» teatas Kunda linnapea Jüri Landberg. «Või kuidas peaks inimestele mõjuma, kui rannas istuvad 4-5 mehepoega ja viskavad tuimalt keset kõige palavamat päeva viina, ümberringi mängivad lapsed. Idüll?» mõtiskles linnapea.

Landbergi hinnangul on uue korraga avalikult alkoholi hakanud tarbima uus seltskond, mitte nn parmud, vaid inimesed, kes omavad sissetulekut ja töökohta. «Nad tarvitasid enne alkoholi kodus, garaažis, mitte avalikult,» tõdes ta.

Tarbib uus seltskond

Landbergi arvates avaliku alkoholi tarbimise kultuur kui selline Eestis tegelikult puudub. «Kahjuks pärineb meie alkoholikultuur viimasest 50-70 aastast ja see on viinakultuur ehk ei baseeru mitte maitseelamusel, vaid ainult alkoholi joovastaval toimel.»

Saue linnavolikogu kehtestas linnavalitsuse ettepanekul juba 28. augustil alkoholitarbimise keelu kohtades, kus asuvad spordirajatised, laste mänguväljakud, avalikud pargid ja kirikupark ning haridus- ja kultuuri- ja linnaasutused. «Kogesime, kuidas teatud isikud hakkasid alkoholi demonstratiivselt tarbima kohtades, kus ükski viisakas ja normaalne inimene seda iialgi ei teeks – laste mänguväljakute ümbruses, poodide ja transpordipeatuste juures,» lausus Saue linnapea Henn Põlluaas.

«Minule on arusaamatu, kuidas selline seadus üleüldse vastu võeti. Loodan, et kõnealune seadus tühistatakse,» lisas Põlluaas.

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi rääkis, et kohtus hiljuti Pärnu politseijuhtidega, kes mingeid kardinaalseid muutusi ei tõdenud, ometi on väljakutsete arv kasvanud. Väljakutsete arv, kus põhjuseks on joobes isik, oli mullu juulis 166, tänavu 199. Väljakutsete arv põhjusega «rahu rikkumine»: juuli 2013 83; juuli 2014 119 – kasv 43 protsenti.

«Kui ka varem tarbiti tänaval alkoholi, siis seda tehti reeglina vaoshoitult, veidi salaja, politsei silmaulatuses peideti kiirelt ära. Täna kõnnitakse rind ees õllepudel käes mööda tänavat. Nüüd peab reageerima mitte see, kes joob, vaid see kes ei joo, kes ei ole sendi eestki seotud kellegi rahu rikkumisega. Selles on põhimõtteline vastuolu,» rääkis Kivimägi.

Pärnu linnapea pani ette, et omavalitsustele võiks anda õiguse kehtestada alad, kus avalik joomine on lubatud. Tema määraks Pärnus selliselt umbes kümme paika.

215 erinevat eeskirja

Tartu linnasekretär Jüri Mölder leidis vastupidiselt, et korrakaitseseadust tuleks muuta riigil ning see peaks olema omavalitsusteülene. «Meie seisukoht on, et Eestis ei saa kehtida 215 erinevat avalikus kohas käitumise nõuet. See on vastuolus põhiseadusega,» lausus ta.

Mölder selgitas, et piirangute eraldi kehtestamine viib õigusliku killustatuseni. «Astudes üle ühe omavalitsuse halduspiiridest võivad kodanikud sattuda õiguslikus mõttes hoopis teise rolli ja muutuda äkitselt õigusrikkujaks,» märkis ta ja lisas: «Meie soov on natuke teistmoodi käituda, kui võib-olla nendes omavalitsustes, mis praegu meedias tooni annavad.»

Korrakaitseseadus on ka Tartu linnavolikogus teravamalt arutluse all, politsei esindajaid käisid sel nädalal rääkimas oma seisukohtadest, pöörates tähelepanu eelseisvale politseireformile. «Politsei jaoks ei ole uus kord probleem, sest pöördumisi pole ehk isegi kui inimesi see häirib, siis nad ei pöördu,» lausus linnasekretär. Mölderi sõnul näitavad TAI tulemusedki, et palju rohkem on inimesi, kes põhimõtteliselt avalikus kohas alkoholitarbimist heaks ei kiida kui neid, keda see otseselt on häirinud.

«Me ei eita, et probleem on olemas ja inimesi häirib teadmine, et alkoholi võiks justkui kõikjal avalikult tarbida,» lausus Mölder ning nentis, et meedias levinud väide, et vägijooki tohib nüüd absoluutselt igal pool juua, on eksitav. «Korrakaitseseaduses on määratud kohad, kus see on ka absoluutselt keelatud. Lisaks ei tohi selle tegevusega üheski paigas kedagi häirida.»

Mölder leidis, et korrakaitseseadusega ei ole võimalik ära lahendada ühiskonnas alkoholi liigtarbimisega seotud probleeme. «Inimesi häirivad ju enamjaolt purjus inimesed, aga purjus inimene võib alkoholi tarbida hoopis kodus või baaris ning tulla siis tänavale. Kui me avaliku alkoholitarbimise täielikult keelame, siis keelame ka igasuguse kultuurse alkoholi pruukimise,» lisas ta.

Tartu linn pooldab seega korrakaitseseaduse loendi täiendamist kohtadega, kus avalik alkoholi tarbimine on absoluutselt keelatud. Need nõuded peaksid kehtima üle Eesti ühtemoodi.

Oktoobri lõpus plaanib piirangud kehtestanud linnadega liituda Kuressaare. «Tundub, et Eesti ühiskond ei ole veel nii suurteks muutusteks valmis,» põhjendas Kuressaare abilinnapea Madis Kallas. Siiski ei ole tema sõnul täheldatud, et uue korrakaitseseaduse tõttu oleks linnas õigusrikkumiste arv suurenenud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles