Vähesed tahavad kätega töötada
6. oktoober 2014, 07:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Eesti suurim kokkade koolitaja Tallinna teeninduskool võtab igal aastal eesti- ja venekeelsesse õppesse vastu ligi 200 õpilast. Kooli majutuse ja toitlustuse eriala juhtivõpetaja Anne Mäe sõnul langeb juba esimesel aastal välja neist viiendik. «Lõpetamiseni jõuavad pooled. Probleem polegi tihti selles, et kokaks õppija avastab, et see eriala pole talle, vaid selles, et õppimine ja kooliskäimine on tänapäeva noortele paras väljakutse,» selgitab Mäe.
Kätega töötegijate leidmine on tulevikuühiskonnas Mäe hinnangul tõenäoliselt üks suuremaid probleeme. «Praegu veel ei respekteeri ühiskond sellist tööd ja selle eest ei maksta palju. Mida aeg edasi, seda vähem tahavad noored füüsilist tööd teha. Et olla tasemel kokk, tuleb tööd teha palju, kiiresti ja tõhusalt. Praegusel põlvkonnal on järjest vähem valmisolekut selliseks tööks,» räägib Mäe.
Lahenduseks pakub Mäe idee korraldada koolides töövarjupäevi. «See ei tohiks olla ühekordne, vaid pikaajaline projekt.»
Koka töötasu sõltub köögist. Mäe on hiljuti näinud täiskoha pakkumisi abikokale või kokale, kes valmistab toitu ja oskab ka menüü koostada, kuupalgaga 460–540 eurot bruto.