Kilukarbiga tööpäeva lõpus Viljandisse

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Veerand tundi enne kell 17.20 väljuva Tallinna-Viljandi rongi teele minekut on see puupüsti täis. Tõeline kilukarbitunne tekib aga pealinna piiril Liiva peatuses, kui rongi üritab end pressida veel ligi kolmkümmend inimest. Ees ootab vähemalt poolteist tundi sõitu püstijalu.

«Vene aeg tuleb meelde, nagu sõidaks bussiga Tallinnast Kuressaarde ämma juurde, terve tee seisa püsti. Ainult siis tegi buss vahepeal peatuse ja sai suitsu teha,» räägib reede õhtul Viljandisse sõitev Kalev Lappo (49), kel on vaguniukse juures üks rongi paremaid seisukohti – ta saab enam kui kahetunnise sõidu ajal selga toetada.

Mehe sõnul jõudis ta küll Balti jaama pool tundi enne rongi väljumist, aga kui ta pärast ühte suitsu vagunisse astus, olid istekohad juba täis. «Nagu rong ette tuleb, tuleb kohe sisse karata, muidu istuma ei saa,» tõdeb sage rongisõitja.

Istekohast jäi ilma ka iga päev Raplamaalt Tallinna sõitev ehitusmees Raido. Tema sõnul võib istekohale loota vaid juhul, kui olla rongi saabumisel perroonil valvel. «Kui rongiuksed avatakse, siis tekib uste juurde kohe paarikümnene tropp, kes püüab sisse trügida, sest viimastele ei pruugi istekohti enam jaguda,» kirjeldab ta jaamas toimuvat.

Kuna rongiuksed avanevad kahele poole, pidavat kavalamad sisenema teiselt perroonilt, sest nii on suurem lootus istuma saada.

Ühel päeval sai ta töölt varem minema ja jõudis 16.26 väljuva rongi peale, kus oli istekohti lahedalt, sest tegu oli pika rongiga. Kell 17.20 väljuv rong, mis peab ära mahutama nii Raplasse, Pärnusse kui Viljandisse sõitjad, on aga lühike.

Veerand tundi enne väljumist pole rongis võimalik hästi liikuda, sest vahekäik on seisjaid täis, isegi kõige mürarikkamas kohas, mootoriruumi koridori põrandal istutakse. «Siin on kogu aeg selline olukord,» nendib põrandal istuv tudeng Kristiina Vakkum (24).

Neiu sõnul enne Türit rongis lahedamaks ei lähe, aga sinna on poolteist tundi sõita. Esialgu läheb rongis aga aina kitsamaks, nii Tallinn-Väikses kui ka Liival tuleb peale enam kui paarkümmend inimest.

Vastupidi ootustele ei lähe Sakus mitte lahedamaks, vaid esimest korda sõidu ajal tekib oht, et mõni sõita soovija ei mahugi peale. «Astuge edasi, võtke koomale,» ärgitab keegi agaramatest reisijatest teisi. Pisut trügimist ja keegi perroonile maha ei jää ning sõit võib jätkuda.

Esimese vaguni uste ees, seisvate inimeste vahel põrandal käib sõidu ajal vaikne askeldamine. Koos emaga Viljandisse sõitvad üheksa-aastased kaksikud Emma ja Hans püüavad kottidel istudes sõiduaega põnevaks teha. «Tulime kümme minutiti varem peale ja siis polnud enam midagi valida, isegi mitte seisukohti,» räägib laste ema Evelin Vassar.

Naise sõnul on ülarahvastatus selles rongis tavaline ja lapsedki on sellega leppinud. «Ei ole leppinud,» hõikab seda kuulnud Emma. «Palju mõnnam oleks istuda!» Ema sõnul Edelaraudtee rongides lapsed maas istuma ei pidanud ja mõnikord sai nad ka pikale pingile magama panna.

Veidi eemal istub vagunitrepil väike tüdruk, kellel hoiab pilku peal Kärusse sõitev 73-aastane Tiina Pari. «Sedasi oleme me palju-palju kordi sõitnud, sellepärast ma siia trügisingi, et laps istuma panna,» tunnistab naine. Kuigi tal endal tuleb suurem osa tund ja 40 minutit kestvast reisist püsti seista, on ta reedeõhtuse reisi ajal heatujuline. «Ruumi seista ju on,» ütleb ta naerdes vastu WC seina toetudes.

Raplasse sõitev proua, kes oma nime leheveergudel näha ei taha, kinnitab samuti, et olukord pole veel kõige hullem. «Ükskord oli Sakus selline juhus, et rong ei tahtnud ülekoormuse tõttu uksi lahti teha, alles pika vingumise peale need avanesid,» räägib sage rongisõitja.

Kuigi Raplasse pääseks ka 17 minutit hiljem väljuva rongiga, mida ülerahvastatus ei kimbuta, eelistavad igapäevased sõitjad varasemat väljumist. «Kui iga päev Tallinnas tööl käia, siis tahad ju kiiresti koju saada. See rong väljub varem ja sõidab pea veerand tundi kiiremini ka,» selgitab ta. «Aga sellest ma aru ei saa, miks Elron ei mõista, et see rong võiks olla pikk,» ei jõua naine ära imestada.

Ta ei ole ainus, kes selle üle imestab. Raplamaa ehitusmees arvas, et ilmselt Elron ei teagi, kui palju sõitjaid sellel reisil on, sest kõigile lihtsalt ei jõutagi pileteid müüa. «Kümneid inimesi jääb nii ju statistikast välja,» arvab ta.

Selles, et tipptunni rong peaks olema pikem kui kolm vagunit, on kõik reisijad üksmeelel. Eriarvamusel ollakse aga selles, millal rongis istuma saab. Mõni arvab, et sõit läheb lahedamaks Raplas. Teine teab kinnitada, et Türil. Kolmas aga on veendunud, et olukord muutub normaalseks alles Lelles, kui Pärnusse sõitjad maha lähevad, et ümber istuda.

Kuigi reede õhtulgi astub Raplas rongilt maha palju inimesi, kõigile edasisõitjatele istekohti ikkagi ei jagu.

Foto: Pm
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles