Terrassitaimed talveks tuppa

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Mairo Pajula

Mitmed kaunid lilled ja maitsetaimed, mida oleme harjunud nägema suvekuudel terrassidel ja rõdukastides, on tegelikult püsililled ning kestavad kauem kui vaid ühe suve. Nipp seisneb selles, kas meil on neile pakkuda talveperioodiks sobivaid kasvutingimusi.

Nii mõnedki taimed saavad meie tube kaunistada ka talvel, teised taimed elavad talvekuud üle puhates edukalt pimedas keldrinurgas, et siis kevadel uuesti virguda ning rõdukaste ja terrasse kaunistama asuda. Laiemalt saab taimed jagada talvitamise vajadustest lähtuvalt kaheks: ühed, mida tuleks hoida jahedas ja pimedas ruumis ning teised, mis vajavad jahedat ja valget ruumi.

Esimesel juhul võiks taimed panna keldrisse, jahedasse garaaži või pimedasse trepikotta. Temperatuur ei tohiks seal langeda alla nulli ning enamiku taimede jaoks jääb sobiv temperatuur vahemikku null kuni kuus soojakraadi. Soovitav on hoida ühtlast temperatuuri.

Kastmise juures on põhimõtteks – mida pimedam, seda jahedamat temperatuuri ja vähem vett taimed vajavad. Taimed jäävad puhkeseisundisse ja ei vaja peaaegu üldse kastmist. Pimedasse hoiuruumi sobivad paljud niisugused taimed, mis puhkeperioodiks lehed maha viskavad.

Pimedas või valges talvitujad

Nii sobiks pimedas hoiuruumis talvitada näiteks hõbekakraid, fuksiaid, hortensiaid, sinist kartulipõõsast või sinist lembeliiliat. Kui ei ole käepärast valget ruumi, siis häda korral võib niimoodi talvitada ka pelargoone ja inglitrompeteid.

Teisel juhul siis taimed, mida hoitakse jahedas ja valges ruumis –

jahe trepikoda, akendega garaaž, esik, klaasveranda või mõni muu akendega jahedam ruum, kus temperatuur jääb vahemikku 5–10 soojakraadi.

Sellist talvituskohta soovivad paljud igihaljaste lehtedega külmaõrnad taimed ja tavapäraselt suvelilledena kasvatatavad taimed. Kindlasti tuleb jälgida ka siin, et valges hoiukohas on talvel vaja taimi vähem kasta kui suveperioodil.

Taimed, millele sobivad sellised talvised hoiutingimused, on luuderohud ja pukspuud, mis on kasvanud terrassipottides, ning inglitrompet, ogaline lantaan, lamav käokuld, suurelehine hortensia, aaloe, harilik loorberipuu, harilik mürt, värd-kirinõges, fuksia, õhuline piimalill, harilik õlipuu (tuntud ka oliivipuuna) ja kalanhoe.

Korra kuus vaadata

Eraldi tooksin välja pelargoonid, mis vajavad suvel õues ilus püsimiseks päikeselist kasvukohta, talvel valges ja jahedas kasvukohas temperatuuri 5–12 kraadi.

Kevadel istutatakse taimed ümber ja kärbitakse – nii kasvab taim tihe ja õitseb rikkalikumalt. Muld peaks olema toitaineterikas ning hästi vett läbilaskev, liigkastmine mõjub taimele hukutavalt.

Taimed kaevatakse peenrast välja või pannakse koos potiga keldrisse. Suurem hulk rohtseid osi lõigatakse pealt ja jäetakse puitunud varred. Talvel on vaja taimi umbes kord kuus üle vaadata ja vajadusel veidi kasta. Muld ei tohiks täiesti läbi kuivada. Nagu selgub, sobivad osale taimedest ka mõlemad hoiutingimused.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles