Pangad: praegune ülekannete kiirus rahuldab kliente

Rivo Veski
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Kommertspankade hinnangul rahuldab praegune pankadevaheliste ülekannete kiirus kliente ning Eesti Panga kriitika pole asjakohane.

Eesti Päevaleht kirjutas möödunud nädalal, et pankadevahelised maksed Eestis ei ole piisavalt kiired, tuues välja Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri näited riikidest, kus maksete kiirendamiseks on kasutusele võetud uusi lahendusi.

Mülleri sõnul on mitmes Euroopa riigis kasutusel reaalajas ülekandeid toetavad lahendused, tuues näiteks Suurbritanniat, Rootsit ja Taanit, millest ükski pole aga eurotsooni liige.

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivaski sõnul pole Eesti Panga näited teemakohased, kuna need puudutavad riike, kus pole käibel eurot, mis seega ei kuulu eurotsooni ega ole kohustatud järgima ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) reegleid.

«Eurotsoonis saab selline lahendus olla vaid liikmesriikide ülene ja sellist süsteemi pole hetkel lihtsalt olemas,» ütles Siilivask.

Ka märkis Siilivask, et Rootsis kasutatav mobiilimakseteenus Swish, mida Müller näitena reklaamis, on sarnasel kujul Eestis olemas ja reaalajas toimiv. «See teenus toimib Swedbanki ja SEB klientide vahel,» märkis Siilivask.

Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela hinnangul on teenus tõepoolest esiletõstmist väärt, kuid paraku Eesti jaoks poolik lahendus. «See toimib ainult kahe panga vahel ja maksete piirmäär on 200 eurot päevas. Näiteks Rootsi Swish toimib ettevõtete vahel, katab ära kõik pangad ja limiidid on suuremad,» ütles Nõmmela.

SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit leidis, et pankadevaheliste maksete kiirus ongi hetkel kõne all vaid Põhjamaades, mujal peetakse aeglaseid makseid tavapäraseks. «Euroopas toimuvatel arengutel hoiame siiski silma peal,» kinnitas Vaikmäe-Koit viitega Soome initsiatiivile.

Praeguses ülekandesüsteemis on kasutusel viis ajahetke päevas, mil ülekandeid pankade vahel tehakse. SEBs ja Swedbankis on kõik viis ka kasutusel.

Mihkel Nõmmela sõnul on eurotsoonis kiiremad lahendused olemas Hollandis ja Kreekas ning ka Soome astub selles suunas samme. Tema selgitusel seisnevad «kiiremad lahendused» selles, et riigis poleks kasutusel ainult üks süsteem, mille vahendusel pankadevahelisi makseid tehakse.

«Selleks võib kasutada erinevaid lahendusi. Soome initsiatiiv võiks olla eeskujuks ja võimaluseks ka Eestis tegutsevatele pankadele,» märkis Nõmmela.

Swedbanki SEPA projektijuhi Olavi Lepa kinnitusel jälgitakse Soome initsiatiivi huviga, kuid ta lisas, et hetkel on see soomlaste endigi jaoks alles informatsiooni kogumise faasis.

Enne ja pärast SEPAt

Kui Eesti Panga jaemaksesüsteemis liikus päeva esimesel maksete liikumiskorral (kella 8.15–8.59) 33 protsenti päevasest maksete mahust, oli üks põhjus see, et pangad said maksefaili saata veel kell 8.59. Uues kommertspankade valitud jae­maksesüsteemis EBA Clearing tuleb maksefail otseliikmest SEB pangal teele panna hiljemalt kell 3 hommikul ja kaudsetel liikmetel veelgi varem. Seetõttu liigub esimese maksete liikumiskorraga ainult 20 protsenti päevasest maksete arvust.

Allikas: Eesti Pank

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles