TJA: varisenud Riia Maxima tehnilisi lahendusi kasutatakse ka Eestis

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rusud Maxima supermarketi ees Riias Zolitude linnaosas.
Rusud Maxima supermarketi ees Riias Zolitude linnaosas. Foto: SCANPIX

Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) spetsialistid leidsid Eesti avalikke hooneid kontrollides kolmel juhul sarnaseid tehnilisi lahendusi, mis olid kasutusel Lätis Riias aasta eest varisenud Maxima hoone katusekonstruktsioonide sõlmedes.

Olulise erinevusena saab siiski välja tuua asjaolu, et selliseid lahendusi on Eestis kasutatud vaid kergkonstruktsioonides, mitte raskelt koormatud konstruktsioonides nagu Riias Maxima kaubanduskeskuses, selgus TJA uurimiskokkuvõttest. Möödunud aasta novembris hukkus Riias Zolitude linnaosas asuva Maxima kaubanduskeskuse varingus 54 inimest.

TJA kontrollis aasta jooksul 20 hoonet: 12 kauplust, kolme spordihoonet, kolme avalike ürituste korraldamise hoonet ja kahte tootmishoonet. Kontrollitud objektidest 12-l ei leidnud TJA spetsialistid kõrvalekaldeid projektist või ohtu hoone konstruktsioonide stabiilsusele. Ülejäänud hoonete puhul tuvastati erineva raskusastmega puudusi, millele reageeriti kas märgukirja, ettekirjutuse ning ühel juhul ka lühiajalise kasutuskeelu rakendamisega.

Tüüpilisemaks leitud probleemiks olid puudused ehitamist, hooldamist ja ehitustoodete nõuetele vastavust tõendavates dokumentides. Vanemate hoonete puhul esines vajakajäämisi hooldamises, mis on viinud kandekonstruktsioonide korrosioonikahjustuste tekkimiseni, mis omakorda võivad süvenedes mõjutada konstruktsioonide stabiilsust.

Olulisemaks probleemiks võib pidada ehituskonstruktsioonides kasutatavate poldikomplektide tugevusomaduste erinevat käsitlemist nõukoguaegsetes ja tänastes ehitusnormides, mistõttu võib tekkida olukord, kus kandekonstruktsioonides olevad poltliited on aladimensioneeritud. Selline olukord tuvastati ka ühel kontrollitud objektidest ning kuivõrd ei olnud selge, mis tüüpi polte seal on kasutatud, kohustati omanikku olemasolevad poldikomplektid asendama euroopa normidele vastavatega.

Kontrollkampaania esimeses etapis kutsuti kokku Tallinna Tehnikaülikooli, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, ehitusettevõtete, projekteerijate ja inseneride esindajatest koosnev töögrupp, et analüüsida analoogse juhtumi võimalikkust Eestis ning panna paika tegevusplaan Eesti avalike hoonete ohutuse kaardistamiseks ja õnnetuste vältimiseks. Teises etapis kontrollis TJA erineva kasutusega hoonete ehitustehnilist olukorda üle Eesti.

Kontrollkampaania valimi koostamisel analüüsisid TJA spetsialistid umbes 450 hoone andmeid ning valimisse võeti eelkõige suure pindalaga, tihedas kasutuses olevad teraskonstruktsioonidega hooned, milles võis olla kasutatud Riias varisenud Maxima hoone konstruktsioonilahendusele sarnaseid elemente. Et saada võimalikult terviklikku ülevaadet ja võtta arvesse piirkondlikke eripärasid, arvati kontrollobjektide  hulka nii ehitatavaid objekte, uusehitisi kui ka pikemat aega kasutuses olnud hooneid Harjumaalt, Tartumaalt, Pärnumaalt ja Ida-Eestist.

Ehitatavate ja uute hoonete puhul kontrolliti muu hulgas, kas ehitamisel on järgitud kõiki omanikule, ehitajale ja projekteerijale pandud kohustusi. Pikemalt kasutuses olnud hoonete puhul kontrolliti eelkõige, kas hoonet on piisavalt hooldatud, konstruktsioonid on stabiilsed ja välditud nende ülekoormamist. Hoonete ülevaatustele kaasas TJA ehituseksperdid, hoonete omanikud ning vajadusel ka konkreetse objekti projekteerijad ja ehitajad.

Sarnaseid kontrolle jätkab TJA ka edaspidi koostöös ehitusvaldkonna ekspertidega, muuhulgas keskendutakse poltide tugevusklasside erinevuse probleemile, et leida ja kontrollida niinimetatud riskirühma kuuluvaid hooneid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles