Ilus Ventspils ajab kadedaks nii eestlase kui lätlase

Nils Niitra
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Ventspils mõjub üsna kulunud olemisega Lätis nagu lummutis. Esimese hooga satun kohalikku kortermajade piirkonda ja tõmban hoogsa paralleeli – kujutage ette, kui Narval oleks raha nagu raba.


Aga juba järgmise päeva lõunaks on täiesti ilmne, et minus kõneleb lihtlabane kadedus. Pealekauba ei ole Ventspilsis sugugi ainult nõukogudeaegsed kortermajad, seal on ka suured eramupiirkonnad ja ilus südalinn.

Esimene šokk tabab juba Ventspilsi sisse sõites – väga suur osa teedest on seal kaetud mitte asfaldi, vaid niinimetatud unikividega, mis auto rataste all mõnusalt põrisevad.

Sellal kui meil Eestis pannakse seda kivi näpuotsaga südalinna kõnniteedele, on umbes Pärnu-suuruses linnas kiviga kaetud ka äärelinna eramurajoonide tanumad. Üle jäävad asfaltteed on aga laitmatus korras, mis ei ole Lätis sugugi tavaline.

Aitäh sulle, Aivars

Aga see ei ole kaugeltki kõik – suures osas venekeelse elanikkonnaga Ventspilsis valitseb kord ja puhtus, millesarnast ei ole mina näinud kusagil Eestis. Siit leiab hoolitsetud pargid, kus on hulgaliselt lilleskulptuure.

Ventspilsis ringi sõites kohtame lehmi – üks röögatu mäletseja ronib tänavaposti otsa, teine seisab jõe kaldal, kohvrisang seljas. 2000. aastate algul peeti siin lehmade paraadi nimeline üritus, mille käigus kunstnikud tegid portsu lehmi.

Ventspilsi lai liivane rannariba on jagatud kolmeks – suitsetajate pool, mittesuitsetajate pool ja surfajate osa. Enne randa paistavad aga kaugele ära veepargi torud, mille valik ja pikkus ei sobi nõrganärvilistele.

Meie ööbime Ventspilsi olümpiakeskuse juures asuvas võõrastemajas, mis annab välja korraliku hotelli mõõdu. Olümpiakeskus kujutab endast mitmest spordihallist ja staadionist koosnevat kompleksi.

Hotelli fuajeest leiab suure tahvli, millel kuldsete tähtedega kirjas tänusõnad linnapeale Aivars Lembergsile ja Ventspilsi Nafta juhile, kes seda kõike võimaldasid. See ei ole ainus koht, kus naftaärimeestele ja Lembergsile kiitust jagatakse.

Lembergsi on süüdistatud altkäemaksu andmises ja võtmises, rahapesus ja paljudes muudeski pattudes, aga seni pole jõustruktuuride ja oponentide hammas tema peale hakanud ja peagi võib Lembergsist saada Läti uus peaminister. Loomulikult võlgneb Ventspils suure osa oma ilust hiiglaslikule ja tohutul alal tegutsevale sadamale ja eelkõige muidugi Vene naftale, mida siitkaudu läände toimetatakse.

Eestlasi õnnestub meil Ventspilsis kohata kahel korral, kui olen parkinud oma auto just nende omade ette. Üks neist laiutab hämmeldusest käsi ja küsib, kui palju töötunde ja raha on kulunud ventpilslastel unikivide käsitsi mahapanekule.

Viie aasta eest Läti vaeseimast, Latgale piirkonnast Ventspilsi kolinud Rasa Zalite pilk on õnnis nagu mõnel elusõnalasel. Praegu töötab Zalite linnavalitsuse turundusosakonnas ja sellele vastav on ka Zalite jutt. «Kui ma siia elama tulin, siis oli Ventspils mulle nagu utoopia,» räägib ta. «Kartsin, et kui pillan maha mõne kommipaberi, siis tuleb politsei ja teeb mulle 5–10 latti trahvi.»

Miks siis ikkagi sellised teed? «Minu teada kasutatakse unikivisid, sest see teeb teekatte säilitamise lihtsamaks,» seletab ta. «Kui on vaja näiteks mõni toru vahetada, siis ei pea asfalti ära lõhkuma, vaid võtad kivid korraks pealt ära, paned pärast tagasi ja kõik on endine.»

Zalite trump on niisiis lihtne – ehkki sellise tee rajamine nõuab palju raha ja käsitsitööd, käib aukude parandamine mitu korda lihtsamalt ja kiiremini.

Alles üheksakümnendate algul oli Ventspils Zalite jutu järgi mahajäänud nõukogude sadama- ja sõjaväelinn. Kes siis ikkagi on Ventspilsi praeguse ilu arhitektid?

Zalite nimetab linnaaedniku, linnaarhitekti, maastikuarhitekti ning muidugi linnapea Lembergsi nime. «Nemad tulid siia 1989. aastal ja hakkasid tiimina tööle,» seletab Zalite. «Lembergsil oli julgust, visiooni ja jõudu.»

Linnaelanike kaasamiseta ei ole siiski võimalik üht linna tundmatuseni muuta. «Kui inimesed ei kanna hoolt oma kodude ja aedade eest, siis ei ole muust kasu,» lisab ta.

Karm kord trahviga

Nagu enne mainitud, oli üks viise linnaelanike mentaliteedi muutmiseks trahvide sisseseadmine. «Kui sa viskad midagi maha ja politsei näeb seda, siis saad trahvi,» lisab Zalite. «Meil on reeglid, mida peab täitma.»

Zalite tunnistab, et Ventspilsi on voolanud rohkem raha kui teistesse Läti linnadesse, Riia välja arvatud. «Aga eelkõige on oluline selle raha kasutamine – me lihtsalt ei kuluta seda suvaliselt, vaid teeme mõistlikke valikuid.»

Ka Ventspils on buumi järel kannatanud, sealne transiit on vähenenud ja töötus oli mullu 14 protsenti. Aga see oli Zalite jutu järgi riigi väiksemaid töötusmäärasid.

Kuidas suhtuvad Ventspilsi edusse riialased, kes tahaksid pealinlastena kindlasti mõelda, et just Riias on kõik parim? «Võib küll öelda, et nad on veidi kadedad,» tunnistab Zalite.

Kui jutt Ventspilsi ilust ja puhtusest on kellegi jaoks talumatu, siis soovitaks külastada teist Läti sadamalinna Liepajat – vähemalt läbisõidul tundub, et seal saab haletseda küll ja rohkemgi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles