Lugeja küsib: mida teha, kui ma enam kontorisse ei pääse?

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kontor on suletud, aga töötaja oma töökohale pääseb, tuleb teha oma igapäevast tööd seni kuni tööandja ühendust võtab.
Kui kontor on suletud, aga töötaja oma töökohale pääseb, tuleb teha oma igapäevast tööd seni kuni tööandja ühendust võtab. Foto: SCANPIX

«Hommikul tööle tulles avastasin, et kontor on kinni, tööandja kõnedele ei vasta. Kolleeg, kellega koos töötame, on samas seisus nagu mina ega tea midagi. Tegu on väikefirmaga, mille põhitegevusalaks on autode varuosade müük, töölepingud on olemas. Ei tea, kuhu pöörduda ning kuidas tekkinud olukorras õigesti käituda, kuna varem pole sellist asja olnud, et tööandja ei vasta kõnedele?» küsib lugeja.

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool.

Kui tööandja kontor on suletud ning ta ei vasta kõnedele, aga töötaja oma töökohale (autode varuosade müük) pääseb, tuleb teha oma igapäevast tööd seni, kuni tööandja ühendust võtab. Keerulisem on olukord siis, kui suletud on ka töötaja tööruumid ning töötaja ei pääse oma töökohale. Sellisel juhul tuleks tööandjaga ühendust võtta e-kirja teel, saata sõnum, veel kord helistada või käia vaatamas, kas kontor on avatud. Oluline on, et töötaja teeks endast kõik oleneva, et kokkulepitud tingimustel tööd teha või vähemasti selgust saada tuleviku osas.

Võib juhtuda, et tööandjaga ei saagi kontakti ning töötaja on olukorras, kus töölepingu täitmine on võimatu, samuti pole tööandja esitanud ülesütlemisavaldust töölepingu lõpetamiseks. Sellisel juhul on töötajal endal võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (töölepingu seaduse § 91 lg 2) kuna tööandja ei ole töötajat kindlustanud kokkulepitud tööga. Nimetatud alusel töösuhte ülesütlemisel tekib tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Ülesütlemisavaldus tuleb vormistada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, st võib saata nii kirjalikult kui ka e-kirjana. Kui avaldus saadetakse tähtkirjaga, siis tuleb see saata tööandja juriidilisel aadressil (hoidke kviitung alles!). Töölepingu ülesütlemise jõustumine ei nõua teise poole (antud juhul tööandja) nõusolekut ning tööleping lõpeb ülesütlemisavalduses näidatud päeval. Töösuhte lõppedes on tööandjal kohustus välja maksta lõpparve. Kui tööandja seda ei tee, on töötajal võimalus saamata jäänud töötasu ja hüvitise nõudega pöörduda töövaidlusorgani poole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles