Eesti liha muutub aina kallimaks

Rivo Veski
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lihalett Tallinna Kaubamaja Toidumaailmas. Verivorstid.Klienditeenindaja Marge Joarand
Lihalett Tallinna Kaubamaja Toidumaailmas. Verivorstid.Klienditeenindaja Marge Joarand Foto: Peeter Langovits

Atria Eesti ASi juhatuse esimehe Olle Hormi sõnul on eestimaine liha muutunud tänu kriisidele populaarsemaks, kuid ka kallimaks.

«Kogu Eesti põllumajandus on väga raskes olukorras, sest meid on tabanud kaks mastaapset kriisi korraga – Venemaa impordikeeld ning Aafrika seakatk,» sõnas Olle Horm.

«Tervikuna seisab lihaturg Eestis paigal ning tarbimise üldist kasvu kuskil näha ei ole,» rääkis Olle Horm.

«2013. aastal eksporditi Euroopa Liidust Venemaale keelu all olevaid kaupu 5,4 miljardi euro ulatuses. Arvestuslikult jääb EL-is Venemaa keelu tõttu üle 370 miljonit kg sealiha, 74 mln kg linnuliha ja 32 mln kg veiseliha. Need kogused on muljetavaldavad, kuigi on raske hinnata, millega Venemaa neid asendab, kannatame meie väga suurt kahju,» ütleb Horm

«Euroopas üle jääv väga suur kogus sealiha otsib uusi turge, see ladustatakse või proovitakse turustada koduturul madalama hinnaga,» selgitas Olle Horm.

«Eestis on kõige suuremad kannatajad sõltumatud seakasvatajad, kes on siiani oma elus sigu eksportinud Leetu ja Poola – riikidesse, kes olid ühed suuremad kannatajad. Hetkel on turul hinna-eelis neil ettevõtetel, kes kasutavad tootmises importtoorainet, sealiha omahind ei ole veel märkimisväärselt langenud.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles