Millest on tingitud pidevad järjekorrad ARKis?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu on tõesti aeg, kus büroo töötajatel on kiirus taga ning asjaajamine võtab tavapärasest kauem aega,» põhjendas Põhja regionaalse maanteeameti liiklusregistri pressiesindaja Mari-Jaana Adams pikki järjekordi nende uste taga.
Millest on tingitud 1,5 tunni pikkused ooteajad nendes büroodes? Kas see on suviti tavapärane nähtus?
«Järjekorrad Tallinna ja Saue büroos on suvekuudel tavapärastest pikemad. See ei ole ka sellel suvel esmakordne. Kevadsuvisel perioodil on sõidukitega seonduvate toimingute arv märksa suurem kui muul ajal.Alates suve algusest on toimingute arv pidevalt kasvanud. Võrreldes eelmise aastaga suvise ajaga on ka toimingute arv sellel aastal suurenenud. Järjekorrad Tallinna büroos on pikemad esmaspäeviti, kuna Saue büroo on suletud. Samuti on pikem ooteaeg lõuna ajal kell 11-14, kuna kliendid soovivad lõuna pausi ajal toiminguid teostada. Samuti mõjutab ooteaega ka teostatav toiming ja klientide poolt esitatud dokumentide korrektsus (vajalik teostada päring, avalduse täitmine, riigilõivu maksmine jne).»
Kas suvekuudel võetakse liiklusregistri büroodes arvele rohkem autosid kui aasta lõikes? Või põhjustab järjekordi endiselt üleminek uuele infosüsteemile? Miks on teenindus liiklusregistri büroodes nii inimvaenulik- ootesaalides napib nii istekohti kui teenindajaid?
«Selle suve sõidukite registreerimise tendents on märgatavalt suurenev. 2009. aasta juulis registreeriti esmaselt 2738 sõidukit, sellel aastal juba 3866. Omanikuvahetusi ja arvelt kustutamisi tehakse samuti rohkem.Võrreldes eelmise aastaga on eriti Saue büroos tehtud toimingute maht märkimisväärselt suurenenud. Suvekuudel on rohkem ka neid, kelle dokumendid on kadunud, varastatud või on nad märganud, et kehtivusaeg on läbi saanud/saamas.»
«Maanteeamet tuletab veelkord meelde, et liiklusregistri toiminguid saab teha endale mugavamas ja väiksema järjekorraga liiklusregistri büroos. Viimasel ajal on suurenenud inimeste hulk, kes näiteks juhiloa taotluse annavad sisse büroos, mis jääb puhkusereisi marsruudile ning juhiluba tahetakse kätte saada Eesti teises otsas. Samuti võib müügilepingu alusel vormistada viie tööpäeva jooksul sõiduki omanikuvahetuse kodukohale lähedal asuvas büroos. Tavaliselt tekivad järjekorrad lõuna ajal. Kõige väiksemad on järjekorrad kolmapäeviti ja neljapäeviti.»
Miks puuduvad ootesaalides arvutid, et inimesed saaksid infoleti töötaja abiga oma paberid ka internetis korda aetud? Miks Maanteeamet seda e-teenust üldse ei reklaami?
«Kõikides liiklusregistri büroodes on ID-kaardilugejaga varustatud kioskid, kus saab maksta oma internetipangast riigilõivu ja kasutada ka Paberivaba ARK teenuseid. Park keskkond on eelkõige mõeldud koduseks kasutamiseks, et võimaldada kliendil teha toiminguid talle sobival ajal. Maanteeamet on e-teenuseid reklaaminud ning kõige usinamalt kasutatakse eelkõige noortele suunatud teenuseid nagu B-kategooria eksamile registreerimine ning esmase juhiloa vahetamine.»
Miks puudub liiklusregistri büroodel proovinumbrite väljastamise õigus ja neid numbreid (näiteks veoauto tehnoülevaatuse-eelsesse kontrolli viimiseks) tuleb kalli raha eest erafirmadelt osta?
«Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid väljastavad transiitnumbrimärke. Ja nendega on võimalik tuua sõiduk liiklusregistribüroosse registreerimiseelsele ülevaatusele. Paljude riikide transiitregistreerimismärk on kallis ja seetõttu jäetakse see vormistamata.Hoopis teised nõudmised kehtivad nn PROOV numbrimärgile. Teisaldatav registreerimismärk (ehk PROOV) ja selle kasutamise päevik väliastatakse sõidukite hulgi- ja jaemüügi õigusega ettevõtjale või neile teenust osutavale logistika ettevõttele, sõiduki valmistajale või tema poolt tunnustatud edasimüüjale ja Maanteeameti poolt tunnustatud sõiduki teise astme valmistajale. Teisaldatavat registreerimismärki võib kasutada kas Eestisse müügiks toodud või Eestis valmistatud registrisse kandmata sõiduki müügieelsel proovi- või katsesõidul Eesti Vabariigi üldkasutatavatel teedel, Eestisse sissetoodud sõiduki omal käigul sõitmisel piiripunktist, tolliterminaalist (tollilaost) kauplusesse (ettevõtja territooriumile), registreerimiseelsele ülevaatusele või ühest müügikohast teise. Teisaldatavat registreerimismärki võib kasutada ainult selle ettevõtja sõidukil, kellele registreerimismärk on väljastatud või teise astme valmistaja valduses oleval sõidukil valmistamise perioodil.»
Miks on transiitnumbri väljastamise teenusel nii utoopiline hind-1800 krooni? ARK-i Saku büroo teenindaja väitel üritavad Soome jt. välisriikide kodanikud selle maksmisest igati kõrvale hiilida.
«Transiitnumbri väljastamisega kustutatakse sõiduk Eesti registrist ja see võimaldab sõita sõidukiga teise riiki. Seejuures on omanikul kindlus, et sõiduk ei kuulu enam talle. Sõiduki võib müüa Euroopa Liidu liikmesriiki ka müügilepingu alusel ning transiitnumbrimärki ei pea vormistama. Kui sõiduk on Euroopa Liidu liikmesriigis ümber vormistatud, saab liiklusregister selle kohta teatise. Kuid seni on sõiduk liiklusregistris senise omaniku nimel ning sisuliselt puudub ka kontrollimehhanism, kas uus omanik vormistab sõiduki enda nimele. Liiklusregistri riigilõivude suurused on määratud Riigilõivuseaduses. Maanteeamet on teinud ettepaneku vähendada transiitnumbrite väljastamise riigilõivu põhjendusega muuta transiitregistreerimismärgi kasutamist populaarsemaks.»