Üllatavaid fakte puhtuse kohta

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi prill-lauda peetakse üheks kõige räpasemaks kohaks, ei pea see paika.
Kuigi prill-lauda peetakse üheks kõige räpasemaks kohaks, ei pea see paika. Foto: Meelis Tomson / Õhtuleht

Liitrite viisi higi voodimadratsis, pisikutekoloonia hõrgutiste kõrval – Saksa ajaleht Bild kogus kokku mõned üllatavad faktid igapäevase puhtuse kohta.

  • Aastaga imab voodimadrats endasse 180 liitrit  higi ja pool kilo naharakke, mis on suurepärane toit tolmulestadele. Seetõttu tuleks madrats iga kümne või kaheksa aasta järel välja vahetada.
  • Iga viies sakslane vahetab voodipesu kord kuus. Ka patju ja tekke tuleks aeg-ajalt välja vahetada. Tolmulestad, nende väljaheited kogunevad neisse ja põhjustavad hingamisteede haigusi. Seetõttu tuleks tekke ja patju kord kolme kuu tagant pesta 40 kraadi juures.
  • Niisked käterätikud on ideaalne elupaik bakteritele. Kuna pärast duši all käiku ei ole jalad nii puhtad kui ülakeha, siis jääb mustus rätikutesse bakteritele söögiks. Seetõttu tuleks neid iga kolme päeva tagant vahetada ja pesta 60 kraadi juures.
  • Külmik on WCst räpasem. Kui WC on 30 000 mikroobi ruutsentimeetri kohta, siis külmikus on neid 11,4 miljonit.
  • Pesemata lehtsalati ühel ruutsentimeetril on umbes miljon bakterit. Seetõttu tuleks salatit hoolikalt pesta.
  • Nõudepesukäsnal elab u 100 miljonit bakterit. Seda on rohkem kui prill-laual, sest see on jahe ja kuiv. Bakterid vajavad aga eluks niisket ja sooja kohta.
  • Arvutiklaviatuuril on 400 korda enam baktereid kui WC-istmel.
  • Iga viienda naise käekotis on nii palju baktereid, et see võib olla tervisele ohtlik.
  • Mündid bakteritele ei meeldi, sest vask tapab baktereid. Ka ostutšekkidel on pisikuid vähe, sest see keskkond neile ei sobi.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles