Viis müüti antioksüdantidest

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parimaks antioksüdantide allikaks pole mitte toidulisandid vaid pool kilo ervärvilisi puu- ja köögivilju päevas.
Parimaks antioksüdantide allikaks pole mitte toidulisandid vaid pool kilo ervärvilisi puu- ja köögivilju päevas. Foto: SCANPIX

Ükski teine toidulisand poletekitanud nii palju vastakaid arvamusi kui  antioksüdandid, millest tuntuimad on C- ja E-vitamiinid ning karotenoidid (A-vitamiini provitamiinid). Kas need  aitavad ära hoida vähktõbe ja südame-veresoonkonnahaigusi, kas ravivad külmetushaigusi? Ajakiri «Men's Health» toob välja viis levinumat antioksüdantide kohta käibivat müüti.

1. müüt: Antioksüdandid teevad organismis kahjutuks kõik vabad radikaalid.

Antioksüdandid on võimelised aeglustama või ära hoidma oksüdatsiooni rakkudes. Oksüdatsioon on organismi talitluse loomulik protsess. Oksüdatsiooniprotsessi käigus tekivad nn. vabad radikaalid, mis omakorda on võimelised tekitama mutatsioone rakkude DNA-s ja põhjustada seeläbi vähkkasvajate teket, Parkinsoni tõbe jms.

«Samas peab organismis alati leiduma teatud kogus vabu radikaale, need on osa organismi immuunsüsteemist,» rääkis Tuftsi ülikooli antioksüdantide labori juhataja Jeffrey Blumberg. Antioksüdandid ei suuda kahjutuks teha ka kõiki suitsetamise tagajärjel või päevitamisega liialdamisel tekkivaid vabu radikaale. Tervel mittesuitsetaval inimesel aga piisab poolest kilost puu- ja juurviljadest päevas, et saada sellest kogusest vajalik päevane antioksüdantide kogus.

2. müüt: Kõik antioksüdandid toimivad organismis ühtmoodi.

Sugugi mitte. Antioksüdante on teada üle 8000. Nii näiteks toimivad kõik vitamiinid antioksüdantidena, samuti kõik flavonoidid. Osad neist võitlevd vaid teatud vabade radikaalidega, teised toimivad vaid raku teatud osades jne.

«Antioksüdandid on nagu armee, seal leidub kindraleid, leitnante, kapraleid ja lihtsõdureid.  Kuid sõda ei võideta vaid kindralitega,» rääkis Blumberg. Seetõttu tulebki oma antioksüdantide armeed tugevdada võimalikult mitmekülgselt ja erivärvilisi puu- ja köögivilju süües.

3. müüt: Antioksüdante leidub vaid puu- ja juurviljades.

Sugugi mitte. Scrantoni ülikoolis tehtud värske uurimuse kohaselt leidub neid pea kõikides taimedes, ubadest seemnete ja pähkliteni. Scrantoni ülikooli keemiaprofessor Joe Vinson seletas seda asjaoluga, et kõik taimed vajavad antioksüdante võitlemaks päikesekiirguse ja võimalike vaenlastega. Isegi liha, kanamunad ja piimasaadused sisaldavad mingil määral antioksüdante, rääkimata punasest veinist ja šokolaadist.

4. müüt: Toiduained, mille koostisse on lisatud antioksüdante, on tervislikumad.

Nii ja naa. Paljud rohke antioksüdantide sisaldusega reklaamitud tooted sisaldavad tegelikult vaid ühte-kahte vitamiini ja sedagi vaid väga väikeses koguses. Seetõttu tuleks kauplustes hoolikalt lugeda toiduainete pakendeid ning võimalusel alati eelistada värsket puu- ja juurvilja ning mahetöönduslikult toodetud piima ja liha.

5. müüt:  Aktiivne liikumine ja antioksüdantide tarbimine tagavad supertervise.

Ehkki liikumine suurendab organismis vabade radikaalide hulka, ei tasuks kohe treeningu järel antioksüdante tarbida. Peale tugevat treeningut on organismis happeline tasakaal muutunud, see soodustab insuliinitundlikkust ja aitab kaasa kehakaalu alanemisele.

«Vabade radikaalide teke treeningu järel on täiesti loomulik protsess. Kui tarbida ohe treeningu järel antioksüdante, nõrgendab see treeningu tervisele kasulikku toimet,» ütles toitumisterapeut Alan Argon. Vastupidi: ühes 2006. aastal Suurbritannias läbi viidud uuringust selgus, et jooksjad, kes tarbisid nädala aja jooksul treeningu järgselt iga päev 1000 mg C-vitamiini, kaotasid katse lõpus lihasjõudu.

Dieedipidajad peaksid kõik vajalikud antioksüdandid saama igapäevasest toidust, mitte antioksüdante sisaldavatest toidulisanditest, soovitas Argon.

.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles