Olen 23-aastane neiu, kuid hetkedel nagu praegu, rääkides oma ilmeliseimast jõulukingitusest, saan öelda, et mina usun jõuluvanasse, sest täpselt 10 aastat tagasi sain kingituse ja selle saatjaks oli Härra Jõuluvana isiklikult.
Lugejate lood: kõige meeldejäävam jõulukingitus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta oli siis 2004, ma olin 13 aastane, istusin kodus diivanil kui ema töölt koju tuli ja mulle ümbriku ulatas, mille ta hetk tagasi postkastist oli leidnud. Tegin ümbriku lahti ja ümbrikus oli luuletus. Jõuluvanalt.
Lisaks luuletusele leidsin ümbrikust 14 kinkekaarti, tol ajal veel nimetust kandnud K-arvutisalongi. See summa oli päris suur. Nii suur, et arvasime algul, et tegemist on pettusega või lihtsalt reklaamiga. See ei saanud ju olla reaalsus!
Mu ema võttis need kinkekaardid ja läks K-arvutisalongi pärima, et kas need tõesti kehtivad. Kehtisidki!
Kuigi läbi sai helistatud paljud tuttavad ja võimalikud «jõuluvana» kandidaadid, siis teadsime, et nii hinnalist kingitust ei oleks keegi meie lähedastest olnud suuteline mulle tegema. Ja nii ei olegi mul jäänud muud üle, kui elada teadmisega, et oma elu esimese arvuti sain ma Jõuluvanalt!
Tänaseni võin ainult oletada, kes oli selle taga tegelikult, sest peamine kahtlusalune ei ole seda tunnistanud. Siiani sellele kingitusele ja inimesele mõeldes tunnen külmavärinaid, sest leida oma argitoimetuste kõrvalt ruumi ühele noorele tüdrukule ja teha temale selline kingitus... sellele mehel on suur süda!