Ettekandjad: teatud tingimustel jätab eestlane jootraha küll

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jootraha.
Jootraha. Foto: Joosep Martinson / Õhtuleht

Rakveres tegutseva Art Cafe ettekandjad Ott ja Andrit ütlevad, et kui on hea teenindus ja maitsev toit, siis eestlased üldjuhul annavad jootraha.

Andriti igapäevane teenindamise kogemus kinnitab, et eestlane jätab jootraha küll, kui kõik teenindusprotsessid ja selle osad on täidetud, kirjutab Kuulutaja. «Kõik oleneb kliendist ja tema harjumustest,» ütles ta. «Klient jätab jootraha kvaliteetse ja hea teeninduse eest. Ma pean leidma kliendiga kontakti.»

Ettekandjad ütlesid, et oleks kena, kui jootraha antaks siis, kui neile toit ja teenindus tõepoolest meelepärased olid. «Lisaks siis, kui klient näeb ja tunnetab, et teenindaja püüab väga talle meelepärane olla ja kõik jõuab õigeaegselt lauda,» lisas Andrit.

Kui suur jootraha olla võiks? Ott: «Kümme protsenti arvest.» Andrit: «Tunde järgi.»

Pizzakoju.ee taksojuhina sõidutab toidu uksest ukseni tudeng Martin, kes kinnitas, et tippi saab kogu aeg. «Kolmest tellijast kaks jagavad raha mõnuga, sentide lõpud on nagunii minule,» mainis ta.

Martin on seda meelt, et paanitseda pole vaja, kui tippi ei anta. «Kui ei anna üks klient, siis teeb seda mõni teine.» Jootraha suuruse kohta ütles Martin, et seda pole kunagi vähe. «Iga raha on raha. Olen saanud 50eurose arve puhul lisaks 20 eurot. Olen ka 80 euro eest petta saanud ja selle pidin tookord ise kinni maksma. Sellistel puhkudel sõbrad rõõmustavad, et saavad palju pitsat süüa,» muigas ta.

Kas jootraha tuleb tingimata anda?

KlienditeenindusKeskuse superviisor Piret Bärgi sõnul on vastus peidus sõnas eneses. «Jootraha, inglise keeles tip, tähendab kingitust oodatust parema teeninduse eest. Kingituse jagamist ei saa kunagi kohustuseks teha. See on kliendi vaba tahe tänada teenindajat,» ütles ta.

Jootraha ehk kingituse suurus sõltub tema sõnul suuresti selle jagaja heldusest ja võimalustest. Üldlevinud suurusnumbriks Euroopa majandusruumis on aga kujunenud 5-10 protsenti teenuse summast.

«Kindlasti ei ole viisakas teenindajal endal tagasiantava raha arvelt jootraha võtta. Kas ja kui palju jootrahaks jätta, seda otsustab ikka klient ise,» nentis Bärg.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles