Varsti tuppa toodav jõulukuusk võib tekitada paksu pahandust, kui kass puu ümber ajab ning kuuseokkaid süües või mürgist kuusevett juues endale viga teeb.
Kuidas kassi jõulupuust eemal hoida
22. detsember 2014, 21:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti maaülikooli väikeloomakliiniku loomaarsti Liisa Kaili hinnangul ei olegi kassi kuusest eemale hoidmiseks väga tõhusaid meetodeid. «Piirded ja barrikaadid, mis takistavad koeri kuusele lähenemast, kasside uudishimu ja tahtejõudu ei vähenda,» rääkis ta.
Tallinnas asuva Abiveti loomakliiniku loomaarsti Aleksei Tutšini sõnul aitab kassi kuusest eemal hoida näiteks foolium, mille võib panna puutüve ümber või katta sellega kuusealune, sest kassidele foolium ei meeldi.
Kail tõi näiteks, et mõnedes internetiportaalides soovitatakse kuusel alumisi oksi kärpida ja panna puutüve ümber kangast või plastikust koonus. Selline abinõu ei tohiks lasta kassidel puu otsa ronida, sest lemmikul ei ole oma teravaid küüsi kuhugi kinnitada.
Väikeloomakliiniku loomaarsti hinnangul ei tööta iga kord aga ka see nipp. «Sellise meetodi puhul jääb alati võimalus, et kass hüppab kuuse ümber,» tõi ta näiteks.
Loomaarstid rõhutasid, et kuusk tuleb kinnitada turvaliselt. «Kas või lae külge,» ütles Tušin. Ka Tatari loomakliiniku loomaarst Andrus Joost soovitas valida võimalikult stabiilne kuusejalg, et kass puud ümber ei saaks ajada.
Kuuske ei ole mõtet kohe pärast üles panemist ehtima hakata. Tutšini hinnangul tuleks lasta loomal alguses puuga tutvuda. Kui aga loom kuuse vastu ka pärast tutvumist suurt huvi tunneb, võiks looma puu juurest eemale peletamiseks kasutada veega täidetud pritsi.
Loomal ei tohiks lubada ka kuuse all mängida ning puu tuleks ehtida nii, et see ei oleks kassile aktraktiivne. Nende kuuseoksteni, milleni kass ulatub, ehteid riputada ei maksa, sest kass võib need alla neelata. Samuti võiksid ehted olla purunemiskindlast materjalist, et loomal ei oleks võimalik end purunenud ehetega vigastada.
Kard seab elu ohtu
Loomaarstid soovitavad kassiomanikul vältida kaunistamisel kuusekarda. «See mõjub paljudele kassidele väga kutsuvalt ning karra söömine võib põhjustada eluohtlike sooleummistusi,» ütles Kail.
Ka Tutšini sõnul on ei maksa kassi karraga ahvatleda. «Need on allaneelamisel väga ohtlikud ning põhjustavad kõige sagedamini operatsioone,» rääkis ta.
Loomaarstid sõnul tasuks olla ettevaatlik nii elustule kui ka elektriküünaldega. Kass ei tohiks ulatuda küünaldeni ning elektrijuhtmed võiks pista vaiba alla peitu, et kass neid närida ei saaks.
Samuti ei soovita Kail lasta kassil kuuske närida või kuusevett juua, sest mõlemad võivad sisaldada eeterlikke õlisid, mis ärritavad kassi seedesüsteemi.
«Kuusevesi on mürgine, lahtise veenõu võiks kinni katta kas mingi riidetükiga või fooliumiga, kuna kassid ja koerad armastavad tihti sealt joomas käia,» ütles ka Joost.
Kaili hinnangul on kuuse ja kunstkuuse närimisel veest ohtlikum okaste teravus. Joost tõi välja, et eluskuused on kunstkuuskedest ohtlikumad, sest nende okkad on teravamad.
Kaili sõnul kuusk kui taim kassidele väga mürgine ei ole, kuid kuuseokkad on tõesti väga teravad ning nende närvimine võib tekitada loomal tõsiseid seedeprobleeme. Näiteks võib kass pärast kuuseokaste söömist oksendada, tal võib kaduda isu või kõht lahti minna.
Lisaks ei soovita Joost loomaomanikul kasutada jõulukaunistustel kunstlund, sest see on mürgine.
Kasse kuuse juurest eemale peletavaid aineid ja aroome müüakse nii apteekides kui ka loomapoodides. «Meil puudub informatsioon, kas ja kuidas need töötavad. See mis ühele kassile mõjub, ei pruugi mõjuda teisele,» ütles nende kohta Kail.
Loomi aitavad kuusest eemal hoida ka tsitrusearoomid. «Kodustest variantidest sobivad apelsini- ja sidrunikoored või ka terved puuviljad, mida võib kuuse alla kergelt hõõruda,» selgitas Tutšin.
Kunstkuusele soovitab Joost pihustada sidrunivett ning eluskuusele asetada mandariini- või apelsinikoori.
Tušini sõnul pöörduvad inimesed nn jõuluajamuredega tema poole sageli. «Tihti lõppevad selliseid lood operatsioonidega,» lausus ta ja lisas, et kurvasti lõppevaid operatsioone on õnneks harva.
Joostki nentis, et nende murdega pöörduvad Tatari loomakliinikusse igal aastal mõned inimesed. Maaülikooli väikeloomakliinikusse selliste muredega pöördutud ei ole.