Eestis videolaenutusega tegelevad asjatundjad selgitavad, miks on filmide valik selline, nagu see on.
Korduma kippuvad küsimused Eesti videolaenutustele
23. detsember 2014, 18:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks on Vifil, aga ka suurematel meie laenutustel suhteliselt vähe originaalset sisu (v.a eesti filmid) – sellist, mida kino ei paku?
Tiina Ilsen (Vifi.ee): Originaalse sisu sisseostmist takistavad subtiitrite eraldi tellimine ja osa stuudiote liiga kõrged, juba 1980ndatel heaks kiidetud garantiitasud. Õnneks on paljud, näiteks BBC, sellest probleemist juba aru saanud ja pakuvad paremat ärimudelit: Nad ei sunni enam tegema tehinguid näiteks 50 000-dollarilise ettemaksuga aastas, vaid lepivad miinimumgarantiiga ja on nõus tulu jagama ka väiksemate koguste/summade kaupa. See tähendab, et nende toodang saab kättesaadavamaks ka sellistele väikestele tegijatele nagu meie. Peame mitmega neist juba läbirääkimisi ja loodame, et olukord muutub järgmisel aastal.
Miks jõuab osa filme laenutusse alles mitu aastat pärast väljatulekut?
Kristi Reiland (Starman): Filmide liikumise üle otsustavad filmistuudiod.
Toomas Luhats (Elion): Seda nähtust nimetatakse windowing. Mõnikord tundub levitajale, et tasub filmi kinni hoida ja teenida DVD-müügist ja muudest tasulistest kanalitest, ja alles tüki aja pärast tuua film ka laenutusse. See komme on õnneks taandumas ning levitajad on leidnud, et kõigi huvides on film laenutusse tuua nii kiiresti kui võimalik, aga soovitavalt juba kinolevi viimasel nädalal.
Miks kaob teine osa filme laenutusest suhteliselt kiiresti?
Toomas Luhats (Elion): Ka siin oleme seotud lepingutega. Laenutuse «aken» võib olla avatud vaid kaks nädalat, aga on kogu selle aja lahti. Sõltub filmist. Enamasti on see siiski ajaline ja tähendab, et film kaob varem või hiljem.
Miks näiteks ei saa «Kääbiku» 3. filmi väljatuleku puhul laenutada uuesti 1. ja 2. filmi?
Toomas Luhats (Elion): Võiks saada. Sõltub õigustest. Ükski film ei jõua niisama kusagilt riiulilt laenutusse. Ikka on vaja, et laenutajal oleks õigused ja litsents. Kui mõne filmi esimene ja teine episood ei jõua mingil põhjusel vaatajani, siis on tavaliselt tegu sellega, et meie territooriumil ei ole õigusi, levitajal on litsents lõppenud, film mõnele järgmisele levitajale edasi müüdud vms.
Kristi Reiland (Starman): Praegu pole kahele esimesele osale Eesti territooriumi videolaenutuse õigusi. Küll oli «Kääbiku» teine osa meie videolaenutuses kuni septembrini.
Miks ei jõua kõik eesti filmid laenutusse?
Toomas Luhats: Elion teeb küll kõik selleks, et kõik populaarsemad eesti filmid kohe pärast kinolevi meie klientideni jõuaksid. Ülihea näide siinkohal on praegu laenutuses olev Ilmar Raagi film «Ma ei tule tagasi», millele tegime koos režissööriga eraldi reklaami. Just tuli välja «Kirsitubakas» ja kohe jaanuari alguses on oodata «Nullpunkti».
Miks pole laenutustes eraldi välismaist filmiklassikat?
Kristi Reiland (Starman): Kõige populaarsemad filmid on uued kassahitid. Oleme valikusse võtnud ka vanemat Hollywoodi klassikat, kuid selle vaadatavus oli pea olematu.
Miks ei võiks väiksemaid eesti või välismaa filme laenutusse tuua samal ajal kui kinno, aga kõrgema tasu eest?
Toomas Luhats (Elion): Meie oleme valmis. Küsimus on levitajates.
Miks ei ole Elioni laenutusel otsingut?
Toomas Luhats (Elion): Omamoodi otsinguvõimalus ju žanri kaupa on, aga olen nõus: me saame paremini, ning meie arendusvõluritel on plaan paigas. Lühivastus: varsti on.