Basile Audoly ja Sebastien Neukirch murdsid uurimuse tarbeks sadu keetmata spagette ja filmisid seda samal ajal kiirkaameraga.
Uurijad selgitavad: miks on spagette nii raske pooleks murda?
31. detsember 2014, 14:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast ülesvõtete uurimist ja Gustav Kirchhoffi tuletatud ideaalses vedelikus liikuva jäiga keha käitumist kirjeldavate võrrandite rakendamist järeldasid nad, et spageti purunemise taga on pärast esimest murdumist kätte jäänud pastatükkides levima hakkavad paindelained, kirjutab ERRi teadusportaal.
Painutava jõu kadumisel hakkab spagett oma algset kuju taastama, kuid pinged ei vabane spagetitükkide mõlemas otsas võrdse kiirusega. Nõnda on osa spagetist teatud ajahetkel korraga sirunud ja osa väändunud. Kindlas spageti punktis võib seeläbi painderaadius saada väiksemaks kriitilisest väärtusest, mille ületamine toob kaasa spagetitüki purunemise.