Tulekahju korral on terve rida ohte, mis ruumidesse jäänud inimest varitsevad – tulest endast tõsisem on vingugaas, mis on enamasti tules hukkunud inimeste surma põhjustajaks.
Suurimaks ohuks tulekahjus on inimesele vingumürgitus
6. jaanuar 2015, 13:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeameti sõnul on tulekahju puhul tekkiv suits inimese vaenlane number üks. Põlemise käigus eraldub kuumuse toimel erinevatest ainetest mitmeid gaase, mis on harilikult süttimisohtlikud ning aitavad kaasa tule arengule.
Vingugaas
«Kõige levinumaks põlemisgaasiks on vingugaas,» ütleb Liina Reinsaar päästeameti kommunikatsiooniosakonnast. See hakkab põlemisel eralduma siis, kui ruumis on hapniku hulk väike.
Reinsaare sõnul on suurema osa tulekahjus hukkunud inimeste surma põhjuseks vingumürgitus. «Kuigi inimene võib jääda tulle ja ära põleda, selgitab ekspertiis tavaliselt välja, et inimene on surnud vingumürgitusse juba enne tulega otsest kokkupuutumist,» toob ta välja karmi tõsiasja.
Kuna vingugaas on lõhnatu ja värvitu, siis ei saa inimene selle olemasolust ruumis aru ning võib lihtsalt une pealt surra. Tavaliselt eraldub vingugaas tulekahju ajal koos teiste gaasidega, mis annavad inimesele õigel ajal ohust märku.
Leegid ja temperatuur
Teine suur oht igasuguse tulekahju puhul on leegid ja temperatuur, mis põhjustavad põletushaavu. Need tekivad nii otseses kokkupuutes leegiga kui ka ruumis oleva kõrge temperatuuri tõttu.
«Mida suurem on kuumus ruumis, seda lühema aja jooksul võib nahk kannatada saada,» ütleb Reinsaar. Kõrgel temperatuuril oleva õhu sissehingamisel saavad kahjustada hingamisteed ning üldjuhul on need vigastused ka jäädavad, mistõttu hingamise täielik taastamine on peaaegu võimatu.
Ehituskonstruktsioonid
Tulekahju käigus mõjutavad kõrge temperatuur ja leegid oluliselt erinevate ehituskonstruktsioonide vastupidavust ning teatud aja möödumisel tekib suur oht nende kokkuvarisemiseks.
«Kõige kuumakartlikemaks võib pidada mitmeid metallkonstruktsioone, mis hakkavad kuju muutma ja painduma ning põhjustavad ehitise kokkukukkumise,» sõnab päästeameti kommunikatsiooniekspert.
Ohtlikuks muutuvad ka telliskiviseinad, kus kuumuse käes tulevad tellised üksteise küljest lahti. Tellistest seinad, mis on tulekahju üle elanud, kukuvad harilikult küllaltki kerge välismõjutuse puhul kokku ja võivad tihti osutuda ohtlikuks läheduses olevatele inimestele.
Tulekahju korral võivad väga kergesti puruneda ka aknad ja lendavad killud on ohtlikud lõikehaavade tekitajad.
Muud ohud
Tulekahjudel võivad väga suureks ohuks kujuneda ruumides asuvad ohtlikud ained, näiteks gaasiballoonid, lõhkeained, kütused ja muud kemikaalid. Siin võib juhtuda, et toimuvad plahvatused või ootamatud tulekahju levimised, mis seavad ohtu inimeste elud.