Põllumees: kõverate viljade müük ei tasu ära
6. jaanuar 2015, 14:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harjumaal köögiviljade kasvatamise ja nende töötlemisega tegeleva ettevõtte Sagro tootmisjuht leiab, et ebastandardsete viljade müük ei ole majanduslikult kasulik.
«Ega see üldjoontes väga kasulik ei ole. Et see toimiks, peaks ka veterinaaramet oma tegevuses veidi tagasi tõmbuma ja mitte iga väikese pleki või laigu pärast toodet müügikõlbmatuks tunnistama,» leiab Sagro tootmisjuht Madis Kahu.
Tema sõnul on keskeltläbi 5-10 protsenti kasvataja toodangust kas ebastandardne või haige ja seega müügikõlbmatu. «Meie Sagros oleme siiski leidnud mõningaid mooduseid, kuidas sellest osast müügikõlbulikku – terveid, kuid ebatavalise kujuga vilju – müüa,» märkis Kahu.
Tootmises saab sellistest köögiviljadest vaid mõnd üksikut kasutada. «Väga neid ümber toota ei õnnestu. Küll aga on näiteks kartuli puhul võimalik teha uus toode – koorida muhud välja ja ühesuuruseks ehk teisisõnu korralikult töödeldud kartul, mis kliendile on tuttav Pariisi kartuli nime all,» selgitas Kahu.
Kui vili on kujult ebaatraktiivne või vilja pinnal vohab mõni kärn on see Kahu sõnul siiski enamasti viide haigusele. «Ma ei kujuta ette, et sellist vilja saaks kaubanduses müüa,» ütleb ta.
Ebatavalise kujuga porgandid siia alla Kahu sõnul nii selgelt ei liigitu, kuna on oma kujust hoolimata kõlblikud toiduks. «Poodi jõuab ikkagi ühtlane kaup, millele on seatud teatud tingimused. Kõverikke sinna ei saadeta, sest kauplused pole sellest lihtsalt huvitatud,» selgitab Kahu.
Ebaharilikuks kasvanud kurgi puhul on Sagro leidnud tee väikeköökidesse.
«Poodides on nõudmised ees, millisesse suurusvahemikku peaks kartul jääma. Näiteks kartuli puhul on see vahemik 35-50 millimeetrit. Väiksemad kartulid korjatakse paljudel juhtudel poodide poolt välja, kuigi võimalik, et paljudele klientidele meeldikski osta eriti pisikesi kartuleid,» arutleb Kahu.
Kuidas aga Eesti klient ebastandardse vilja poes vastu võtaks, Kahu täpselt öelda ei oska. «Eks kogu ostjaskonnast tunneks sellise kauba vastu huvi kõige väiksema sissetulekuga ostja. Ebatavalise kujuga vili ei ole ju kehv kurk, peet või kartul. Arvatavasti on sellise ostjaskonna osakaal kusagil 10-20 kõigist klientidest, kes on madalapalgalised,» märkis Kahu.
Kuigi Suurbritannias korraldab antud teemal maailmakuulus kokk Jamie Oliver kampaaniat, ärgitades inimesi ostma terveid, kuid veidra kujuga vilju, on Eestis selline lahendus poolte huvi tõttu täna veel mõeldamatu. Kõverad juurikad saadetakse siin enamasti prügimäele.