Mida kaaluda enne õppelaenu võtmist?

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringute kohaselt ulatub üksi elavate 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr 73,7%-ni. Ühekordse toetusega püütakse nende olukorda leevendada.
Uuringute kohaselt ulatub üksi elavate 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr 73,7%-ni. Ühekordse toetusega püütakse nende olukorda leevendada. Foto: Panther Media/Scanpix

Kuigi õppelaen võib tunduda lihtsa ja soodsa lisaraha saamise võimalusena, tuleb selle võtmise eel endale kindlasti teadvustada, et tegemist on laenuga, mis tuleb pärast õpingute lõppu tagasi maksta, kirjutab finantsinspektsiooni tarbijaveeb minuraha.ee.

Kui oled sõbra õppelaenu käendaja, pead arvestama, et kui sõber mingil põhjusel laenu tagasi maksta ei suuda, tuleb seda teha käendajal ehk sinul.
 
Enne laenu võtmist mõtle kõigepealt, kas laenu on tõesti vaja õppimisega seotud kulude katmiseks või tahaksid selle summa hoopis reisimise või muu õppimisega mitteseotud tegevuse peale kulutada. Ühesõnaga: tee vahet oma soovidel ja vajadustel. 

• Kas vajad maksimumsummat?

Laenu maksimumsumma on 2010./2011. õppeaastal 30 000 krooni ning aastaintress 5 protsenti. Kui otsustad laenu võtta, tee eelarve ja mõtle, kas vajad maksimaalset summat või saaksid hakkama vähemaga.

Näiteks bakalaureuseõpe kestab kolm aastat ning kui võtad igal aastal maksimumsumma, on sul õpingute lõpuks kogunenud juba 90 000-kroonine laen, lisaks tuleb maksta intresse. Kuna õppelaenu tuleb tagasi maksma hakata hiljemalt aasta pärast kooli lõpetamist, siis mõtle, kas leiad kindlasti sellise palgaga töökoha, et suudaksid laenumakseid tasuda.

Näiteks kui jaotad 90 000-kroonise laenu tagasimaksmise kuue aasta peale ja teed laenumakseid iga kuu, tuleb annuiteetgraafiku puhul igakuise laenumakse suuruseks koos intressiga umbkaudu 1500 krooni.

Õppelaenu tuleb sul tagasi maksma hakata hiljemalt 12 kuud pärast kooli lõpetamist või õpingute katkestamist. Õppelaenu tagasimaksmine pärast kooli lõpetamist võib toimuda maksimaalselt kahekordse nominaalse õppeaja jooksul.

Kolmeaastase õppeaja puhul saad seega laenu tagasimaksmise jaotada kuue aasta peale. Kui õpingud katkevad, tuleb laen tagasi maksta pooleteistkordse nominaalse õppeaja jooksul ehk kolmeaastase õppeaja näite puhul 4,5 aasta jooksul. Arvesta, et intressimakseid tuleb tasuda juba õpingute ajal, täpsed tingimused on kirjas laenulepingus.

• Mõtle igal õppeaastal laenuvajadus uuesti läbi

Kuigi mõned pangad pakuvad õppelaenulepingu sõlmijale võimalust teha avaldusel linnuke kasti «Soovin järgmise aasta laenusummat automaatselt kontole,» ei maksa seda võimalust kasutada. Hinda iga kooliaasta alguses uuesti oma rahalist olukorda ning kaalu, kas ja kui suures summas sa seekord õppelaenu vajaksid. 

• Käendaja vastutab laenuvõtjaga solidaarselt

Pangad, kes õppelaene väljastavad, soovivad laenu tagatiseks kas kahe eraisiku käendust või Eestis asuvat kinnisvara. Kui sa käendad oma sõbra õppelaenu, pead arvestama sellega, et panga ees on laenuvõtjal ja käendajal solidaarne vastutus.

See tähendab, et kui laenuvõtja jääb pangale laenumaksed võlgu, nõuab pank võla tasumist käendajalt. Kusjuures võimalik on ka olukord, kus pank pöördub võlanõudega kõigepealt käendaja poole, mitte ei püüa esialgu võlgnikult võlga kätte saada.

Seetõttu pööra tähelepanu, kuidas on käenduslepingus reguleeritud käendaja vastutus. Eelkõige kas on kirjas, et käendaja vastutab laenuvõtja kohustuse eest üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa oma nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Selline säte tähendab, et kõigepealt peab pank pöörduma võla kättesaamiseks siiski laenuvõtja poole ning kui see tulemusi ei anna, alles siis hakkama võlgnevust välja nõudma käendajalt.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles