Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Tarbija24

:

Tahad tööd? Ole ilus!

Ärge imestage, et kenadel inimestel veab tööelus rohkem. Siin on räpase (räpase?) saladuse võti: lummav välimus maksab!



Teeme kõigepealt katse. Kujutage ette, et peate nelja kandidaadi seast, kes on teadmiste, oskuste ja varasema töökogemuse poolest enam-vähem võrdsed, valima kaks, kes  saavad soovitud töökoha. Et keegi soolise võrdõiguslikkuse volinikule kitule ei jookseks, peab üks olema mees ja teine naine. Kusjuures, ärge unustage, teil tuleb mõlema väljavalituga tulevikus tihedalt koostööd teha.

Niisiis, kelle neist paaridest valite?

Valisite parempoolse naise ja vasakpoolse mehe, eks?

Nüüd küsige endalt, miks.

Küllap sellepärast, et nad on omas paaris lihtsalt ilusamad inimesed.

Aga enne kui suurte järeldusteni jõuame, teeme samade inimestega veel ühe katse. Kujutage ette, et peate kundena minema piltidel näidatud inimestega äriasju ajama, näiteks läbi rääkima või lepingut sõlmima. Kumma naisega ja kumma mehega te eelistaksite seda teha?

Jälle parempoolse naise ja vasakpoolse mehega, eks?

Ja põhjus on sama: nad on omas paaris ilusamad. Tundub ju, et nendega oleks meeldivam asju ajada, eks.

Suur järeldus on see, et kui räägime soolisest ja vanuselisest diskrimineerimisest – räägime isegi väikelastega emade diskrimineerimisest –, siis kes söandab sinisilmselt kinnitada: ei, ilu ja välimuse põhjal diskrimineerimist ei ole olemas?

Loomulikult on. Ainult see ei pruugi olla nii läbinähtav nagu kellegi tõrjumine vanuse või soo tõttu. Ja sellest ei ole kerge valjult rääkida, sest kes ikka tahaks avalikult kurta: mind ei võetud tööle, sest ma olen tööandja arvates kole.

Sätitud neiud

Sel suvel avaldas uudisteajakiri Newsweek rohkem kui kahesaja Ameerika tipp-personalijuhi küsitluse tulemused, kust selgus, et tööle värbamisel ja ametikõrgenduse saamisel ei maksa välimuse tähtsust põrmugi alahinnata (vt tabel!). Väljaanne küsitles ka ligi tuhandet tavakodanikku, kellest 63 protsenti arvas, et kena välimus tuleb meestele töö otsimisel kasuks. Naiste kohta arvas sama koguni 72 protsenti. (Sest ülemused on seksistlikud sead, kiristavad naisõiguslased ilmselt hambaid.)

Kõige ootamatum paistab tõsiasi, et hea välimus sai tööle võtmist määravate tegurite seas tubli kolmanda koha. Ilust tähtsamad on vaid varasem töökogemus ja kandidaadi enesekindlus. Ilust vähem tähtis on näiteks see, mis kooli tööotsija on lõpetanud. (See on arvatavasti lohutus neile, kes vihkavad Postimehes selle nädala algul avaldatud koolide pingerida.)

Äkki kehtivad Newsweeki jahmatavad tulemused vaid Ameerika kohta, aga Eestis mitte? Katrin Alujev, Estraveli personalidirektor, kel personalijuhi kogemust tosin aastat, kahtleb selles. «Ega Eestit muust maailmast eraldada saa,» nendib ta.

Postimehe noor reporter Kaur Paves käis eelmisel nädalal Läti lennufirma Air Baltic värbamisüritusel, kus 15 pardateenindaja kohale pretendeeris üle kolmesaja inimese, valdavalt naised. Üks nõudeid oli otsesõnu seotud välimusega: tulevane stjuardess peab olema vähemalt 165 cm pikk. Ennekõike rabas Pavest aga see, et üritus meenutas modellivõistlust – nii ilusad ja sätitud olid kõik neiud. Tõend sellest, et tööotsijad ise tunnistavad kauni välimuse kaalukat rolli.

Ja õigesti teevad. ETV «Tööotsija» saate nõustaja Tiina Saar, kes sügisel kavatseb üllitada tööintervjuudel põhineva raamatu, kinnitab, et välimus mõjutab töö saamist vägagi palju, ainult et kõva häälega sellest ei räägita. «Tööandja ei ütle [äraütlemist seletades] kunagi, et nägid ebaapetiitne välja,» lausub ta.

Otsuste mõjutajad

Tõsi, soliidsete asutuste personalijuhid ilu olulise valikukriteeriumina ei tunnista. SEB panga tugiüksuste valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit väidab, et neil on töövestlustel kaks eesmärki – ja kumbki neist ei ole seotud kandidaadi välimusega. (Eesmärgiks on selgitada välja töötaja väärtushinnangud ja tema sobivus otsese ülemusega.) «Jah, töötaja valik on osaliselt subjektiivne,» möönab ta, «aga see subjektiivsus ei tulene inimese vastavusest klassikalistele ilumudelitele või mõõtudele.»

Ka Swedbanki personalidivisjoni direktor Signe Kaurson kinnitab, et ilu ei ole värbamisel määrav. Kummatigi lisab ta: «Kuna ilu on väga raske universaalselt defineerida, siis pigem võiks öelda, et teatud ametikohtadel võib välimus kui tervik värbamisotsustele mõju avaldada.»

Huvitav, kuidas?

«On selge, et inimese välimus on osa persoonist kui tervikust,» vastab Kaurson, «mistõttu ei ole mingit põhjust arvata, et välimus meie teadlikke või alateadlikke otsuseid ei mõjuta.» Seda enam, nagu lisab Alujev Estravelist, et «värbamine pole puhtteaduslik tegevus, vaid seda mõjutavad ka subjektiivsed tegurid». Jah, nende seas ka ilu ja välimus.

Kusjuures siin, olgu hoiatatud, ei käi jutt modellibisnisest, ei käi isegi sekretäride, müügiesindajate ja teiste nn firmanägude palkamisest. Mõni aeg tagasi näitas Ameerika tõsielufilm, kuidas suure finantsettevõtte juhid otsisid uut maaklerit. Punase peaga, mitte just kõige kenama näolapiga tõsine noormees vastas intervjuul edukalt kõigile küsimustele, aga usutlejad võtsid teda ikkagi skepsisega. Siis astus nende ette tumedapäine, sädeleva päevituse ja lumivalge naeratusega noormees, kellega firma juhid lõid pikema jututa käed. Kui filmitegija pärast bossilt küsis, miks ta tolle kasuks otsustas, kõlas vastus: «Aga seal polnud pikalt midagi kaaluda! See oli kohe näha, et ta on lausa sündinud maakleriks.»

Ilu toob raha sisse

Siit ei maksa siiski välja lugeda, nagu piisaks vastutusrikka ametikoha saamiseks vaid muljetavaldavast väljanägemisest. Ainuüksi sellele lootmast manitseb ka Ülle Matt, Ericsson Eesti personalijuht, kel personalitöötaja kogemust samuti tosin aastat nagu Alujevilgi. Lõppeks pidid ju maaklerikohale pretendeerivad noormehed läbima enne mitu eelvooru, kuni nad üldse suurte juhtide palge ette pääsesid. Ent seal, nagu näha, sai viimase kaalukeelena otsustavaks just välimus. «Kindlasti, kui mõlemad on targad, on suuremad šansid sellel, kes on ilus,» kommenteerib sedasorti valikuid Matt.

Kuid ei ole mõtet juhte ja otsustajaid ilu põhjal diskrimineerimises süüdistada. Vaevalt langetavad nad oma otsuseid teadlikult, vaid pigem alateadlikult, pakuvad Arteri usutletud personalitöötajad. See on lihtsalt inimloomuses, et ilu lummab (ja et ilusaile andestatakse nii mõningaidki puudusi). Ilumeele allasurumine tähendaks ürgse inimloomuse surmamist.

Newsweek viitab majandusteadlaste uuringuile, mille kohaselt kenad mehed teenivad viis protsenti rohkem kui keskpärase ja inetu välimusega sookaaslased. Naiste seas on sama vahe neli protsenti. Ameerika majandusteadlane Daniel S. Hamermesh, kes on avaldanud üle saja teadusartikli, on välja arvutanud, et töökarjääri jooksul teenivad kena välimusega mehed tema kodumaal tervelt veerand miljonit dollarit (kolm miljonit krooni) rohkem kui mitte-kenad.

«Ilu teadvustamine päästab maailma!» kõlas vene kunstniku ja ühiskonnategelase Nikolai Roerichi veendumus. Samas, ega ilu kummardamisega maksa ka liiale minna, eriti asjalikus tööelus. «Ma loodan, et vähemalt kirurge ei hakata selle alusel valima,» lausub endine CV Online’i vedaja Tiina Saar, kes nüüd pakub küljel aaretesaar.ee karjäärinõustamist. Ent siis mõtleb hetke ning lisab: «Aga ka kirurgi puhul, kui ta naeratab, võib tekkida platseeboefekt – ja ravibki su terveks.» |a|

Kas teate, et juhtide seas arvab...

•    57%, et inetuil, kuigi kvalifitseeritumail, on raskem tööd saada;
•    59%, et enda välimuse üleslöömisele tasub kulutada sama palju aega kui CV koostamisele;
•    61%, et naistele tuleb tööl kasuks, kui nad kannavad riietust, mis rõhutab ja näitab nende figuuri;
•    64%, et välimuse arvestamine tööle värbamisel peaks olema lubatud;
•    66%, et osa juhte kõhkleb ülekaalulisi, ehkki kvalifitseeritud inimesi värbamast;
•    68%, et ülemuse hinnangut alluvate tööle mõjutab ka alluvate välimus;
•    84%, et osa juhte kõhkleb värbamast kvalifitseeritud inimesi, kes on oluliselt vanemad kui tolle tulevased kaastöötajad.
Allikas: Newsweeki küsitlus


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Viimased uudised
Üleskutse
Lugeja küsib
Tasub teada
48h populaarsemad teemad
Top kommentaarid
Top lood
Tervis
Katsed ja testid
Lugemissoovitus
Aed ja kodu
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
E24
Valuutakursid
USD
0,722 EUR
GBP
1,213 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,11 EUR
RUB
0,02 EUR
=
Kursid seisuga: 17.04.2014
POSTIMEES.ee
Naine
Juhtimine
TallinnCity