Eesti hakkab piirama valgusreostust

Stinne Loo
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Heina tänava elanikke häirib tööstushoone hoovist tuppa paistev ere valgustus.
Tallinna Heina tänava elanikke häirib tööstushoone hoovist tuppa paistev ere valgustus. Foto: Jaanus Lensment

Inimestel, kelle ööund segab liigne tänava- või reklaamvalgustus, on lootust – alates 1. juulist hakkab riik tegelema ka selle moodsa maailma hädaga.

«Telliskivi tänaval asuvad mitmed raudteega seotud kaubalaod, millel on väga võimas valgustus. See valgus ei valgusta ainult ladusid, vaid paistab ka ümbruskonna elumajadele. Õhtusel ja öisel ajal on see väga häiriv ning ilma rulood akna ette tõmbamata on võimatu olla,» kurtis  Heina tänaval elav Katrin, kelle sõnul on sama probleemi kurtnud ka naabrid.

«Tänavavalgustuses, eriti parkides, on tarbetu kasutada selliseid valgusteid, mis suunavad valguse ülespoole ja maapind on ikka valgustamata,» selgitas keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialist Reet Pruul, miks on vaja valgusreostusega tegeleda.

Ta ütles, et valgusreostuse reguleerimine ei sea piiranguid tavainimestele, vaid püüab tekitada arusaama, et valgustada tuleb sihtobjekti, mitte suunata valgust sinna, kus seda vaja pole. Ka tahetakse sellega juhtida  tähelepanu üldiselt välis- ja töökeskkonna valgustusele ning reklaamide häirivusele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles