Lapse tulek pingestab pere rahaasju
17. jaanuar 2015, 15:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Lee Maripuu sõnul tuleb peredel arvestada lapse tulekuga seotud üsna olulise kulude kasvuga.
Lastega perede majanduslikku olukorda mõjutab kõige enam töötavate pereliikmete arv leibkonnas. Kõige paremini tulevad toime kahe leivateenijaga pered, kus vaesusrisk on kõige väiksem. Haavatavamad on pered, kus vanemad on töötud või peres on vaid üks leivateenija.
«Lapse saamisel on esimesel kohal muud mõtted ja tunded kui kulud ja tulud ning nii see peabki olema. Teisalt on just lastega peredes väga oluline mõistlikult majandada ja värsketel lapsevanematel tasub seetõttu veidi ette vaadata ja arvestada oma eelarvet pikema perioodi vältel,» selgitas Maripuu.
Lapse tulekuga perre kasvavad mitmed ühekordsed kulud, näiteks tuleb osta rõivad, vanker, turvatool jms. Riik maksab lapse sünni puhul ühekordset sünnitoetust 320 eurot, mis teeb suuremate ostude tegemise lihtsamaks. Riiklikule toetusele võib lisanduda kohaliku omavalitsuse sünnitoetus.
Erinevatel omavalitsustel on sünnitoetuse suurus ja maksmise põhimõtted väga erinevad: osa toetusest võidakse maksta välja lapse sünnil, teine osa aastaseks saamisel ja kolmas osa alles lapse kaheaastaseks saamisel. Kindlasti tuleks omavalitsuse toetuste suurus ja maksmise kord juba enne lapse sündi järele uurida, sest toetuste saamine eeldab sageli mõlemalt vanemalt sissekirjutust ja toetuse taotlemist.
Lapse sünniga seotud kulutusi saab pangatöötaja sõnul leevendada, kui ajastada oste perioodiliselt ja teha endale selgeks, milliseid asju on tõesti tarvis, et vältida tarbetult soetatud esemeid, mida tegelikult vaja ei lähe.
«Lapse heaolu on vanematele tähtsaim asi ja seda mõistavad hästi ka kaupade turundajad. Siiski tuleks ka lapsele asju ostes jääda ratsionaalseks, võrrelda kvaliteeti ja hinda kaupluses, netipoodides ja järelturul. Et lapsed kasvavad kiiresti ja paljud lasteasjad jäävad seisma (näiteks kandelina või käru), siis on mõistlik uurida väikelastega tuttavailt, ehk on neil huvi mõistliku hinna eest oma lapsele väikseks jäänud vanker või talvesaapad edasi loovutada,» selgitas ta.
Vaatamata ühekordsetele suurtele väljaminekutele ja regulaarsete püsikulude suurenemisele on tänu vanemahüvitisele lapsehoolduspuhkuse esimesed 1,5 aastat Maripuu sõnul võrdlemisi pehme maandumisega, kuna töötava vanema sissetulek jääb suurtes piirides samaks. Vanemahüvitist arvestatakse lapse sünnile eelnenud kalendriaasta keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi ja see peaks olema sama suur kui koju jääva lapsevanema, kelleks võib olla nii isa kui ka ema, igakuine sissetulek.
Keerulisemaks muutub toimetulek siis, kui vanemahüvitis lõpeb ja vanem kas ei saa või ei soovi veel tööle naasta. Siis tuleb edukaks majandamiseks natuke pead murda, et leida lahendus hakkamasaamiseks olukorras, kus leibkonna sissetulek järsult langeb. Selleks peaksid vanemad võimalusel valmistuma, sest väikelastele mõeldud hoiukohti omavalitsustes napib ja eralastehoid võib olla võrdlemisi kulukas, süües suurema osa värskelt tööle naasnud vanema palgast.
«Hea oleks, kui lapsega kodus oleval vanemal on nägemus sellest, millal ta saab või tahab tööle tagasi minna ja juhul, kui on ette näha, et osa lapsega veedetud ajast on vanemahüvitisega katmata, võiks eelneva aasta jooksul proovida veidi igakuisest sissetulekust kõrvale panna, et eelarveauku leevendada. See on eriti tähtis juhul, kui perel on suuri igakuiseid kohustusi, näiteks eluasemelaen või liising,» jagas Maripuu soovitusi.
Kui vaadata teabekeskuse uuringuid lastega leibkondade finantskäitumise kohta, siis võib öelda, et inimesed peavad laste tuleviku jaoks raha kõrvale panekut oluliseks. Laste tuleviku tarbeks säästab ligi viiendik säästjatest. Enam saavad seda endale lubada kõrgema sissetulekuga pered.
«Siiski võib öelda, et pere eelarve planeerimise korral võib oma rahaasju korraldades leida kohti, mis annaksid ruumi ka säästmiseks, olgu selleks siis mustadeks päevadeks raha kõrvale panek või laste kaugema tuleviku, näiteks õpingute jaoks kogumine,» märkis pangatöötaja.
Kui säästmise võimalus on tagasihoidlik, on võimalik suuremaid riske katta kindlustusega. 2014. aasta suvel tehtud riskiuuring näitaski, et pere juurdekasv paneb inimesi senisest enam oma tulevikule mõtlema. Elukindlustuse sõlmimise puhul oli kõige olulisemaks teguriks just lapse sünd.
Võrreldes 2012. aastal tehtud samalaadse uuringuga on pere juurdekasvu tähtsus elukindlustuse sõlmijate seas märgatavalt kasvanud tõustes kolme enimmainitud põhjuse seas kolmandalt kohalt esimeseks 88 protsendiga.
Lastetoetused 2015:
Riiklik ühekordne sünnitoetus 320 eurot (lisaks maksab toetust omavalitsus).
Vanemahüvitise alammäär: 390 eurot kuus
Vanemahüvitise ülemmäär: 2548,95 eurot kuus
Igakuine lapsetoetus: esimene ja teine laps 45 eurot, alates kolmandast lapsest 100 eurot kuus
Allikas: Swedbank