Elektriõnnetuse läbi hukkus möödunud aastal kaks inimest

Foto: Meelis Meibaum

Tehnilise järelvalve ameti teatel põhjustab elektriõnnetusi peamiselt hooletus ja ohutusnõuete eiramine.

2014. aastal toimus 50 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, milles hukkus kaks inimest, tõsisemaid vigastusi sai kaheksa ja kergemaid vigastusi 41 inimest, teatab amet.

Kaks inimest hukkus tööõnnetustes. 2013. aastaga võrreldes kasvas õnnetuste arv viie võrra, kuid vähenenud on õnnetustes hukkunud (2013. aastal kolm) ja raskeid vigastusi saanute arv (2013. aastal kümme). Elektrist põhjustatud õnnetuste peamisteks põhjusteks on ohutusnõuete eiramine, hooletus ning mittekorras elektriseadmete kasutamine.

Enamus õnnetusi (88 protsenti) toimus olmeoludes ehk kodus või selle lähiümbruses, 12 protsenti juhtudest olid tööõnnetused. Tööõnnetustest pooled juhtusid elektritöid teostanud inimestega (neist hukkus üks) ning olid seotud töödega jaotlates ja õhuliinidel.

Teine tööõnnetuses hukkunu tegi veotöid õhuliinide all. Tööõnnetuste peamisteks põhjusteks olid elektriohutusnõuete eiramine ja isikukaitsevahendite mittekasutamine töö teostamisel. Olmeoludes toimusid õnnetused kodus katkiste elektrijuhtmete või -seadmete kasutamisel või elektriseadmete mitteettenähtud otstarbel kasutamisel.

Piirkonniti toimub õnnetusi endiselt kõige rohkem Põhja-Eestis. Möödunud aastal toimus 56 protsenti õnnetustes just Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal (eelneval aastal 51 protsenti). Teiseks enim õnnetusi olnud regiooniks on Lõuna-Eesti, kus toimus 20% õnnetustest (eelneval aastal 26 protsenti). Kesk- ja Lääne-Eestis toimus õnnetusi vähem.

Eelmisel aastal toimus enim elektriõnnetusi mais ja juulis (kaheksa) ning juunis, augustis ja detsembris (viis). See on sarnane eelnevatel aastatel toimunule, mil enim õnnetusi toimub just suvekuudel. Õnnetuste arvu kasv suvekuudel on peamiselt tingitud erinevate elektriseadmete kasutamise suurenemisest suveperioodil.

Elektriõnnetuste tagajärjel kannatanute vanuselises jaotuses eristub kuni 10-aastaste lastega toimunud õnnetuste suur arv (28 protsenti õnnetustest), vähem oli õnnetusi üle 60 aastastega (kuus protsenti). Ülejäänud vanusegruppides toimus õnnetusi suhteliselt ühtlaselt (ca 12 protsendi juures).

Tüüpilisteks õnnetusteks olid õnnetused väikelastega vanuses kuni 3 aastat, kus laps on pistnud esemeid pistikupesade kontaktidesse. Selliseid õnnetusi oli möödunud aastal üheksa. Õnnetusi juhtus ka vannitoas, remonditöödel, elektriseadmete kasutamisel, töödel alajaamades ja õhuliini kaitsevööndi nõuete rikkumisel.

Elektriõnnetuste vältimiseks tuleb järgida ohutusnõudeid:

•          Elektriseadmeid tohib kasutada üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil ja oludes;

•          Nähtava rikkega elektriseadmeid ei tohi kasutada ega jätta laste käeulatusse;

•          Maja või korteri elektrisüsteemi on soovitav paigaldada rikkevoolukaitselüliti, mis kaitseb elektrilöögi ja tulekahju eest;

•          Kui elektriseadme ohutuse osas tekib kahtlus, tuleb pöörduda elektriala spetsialisti poole, mitte hakata seadet ise parandama;

•          Elektritöid võivad teha vastava ettevalmistusega elektritööde tegijad;

•          Lastega tuleb rääkida elektriga seotud ohtudest, sealhulgas elektriliinide ja alajaamadega seotud ohtudest. Samuti tuleb õpetada lapsi elektriseadmeid õigesti kasutama ning rikkega seadmeid ära tundma;

•          Tööõnnetuste vältimiseks tuleb kõigil asjasse puutuvatel osapooltel kinni pidada kehtestatud ohutusnõuetest ja -reeglitest.