Lugeja küsib: kas invakaardiga tohib parkida eraparkla kõnniteel?

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mustamäel asuva lastehaigla juures on mitmed vanemad trahvi saanud.
Mustamäel asuva lastehaigla juures on mitmed vanemad trahvi saanud. Foto: Toomas Huik/Postimees

«Olen laps-invaliidi ema ja sain trahvi CityPargilt Mustamäe lastehaigla juures. Seal käisid suuremahulised tööd parkimisplatsi korrastamiseks ja parkla oli kinni pandud. Enne parkimisplatsi on olemas CityParki tsooni märgistav märk. Kuna parkla oli kinni ja muid kohti sellel poolel polnud, panin ma auto kõnniteele, jättes jalakäijatele üle 1,5 meetri riba. Panin ka invakaardi armatuurilauale ja läksime lapsega arsti juurde, tagasi naastes leidsin aga trahvikviitungi kojamehe all selgitusega, et trahvitud olen «parkinud selleks mitteettenähtud kohal» eest, kuigi liiklusseaduse § 68 lõige 3 punkt 1 selgesõnaliselt lubab invakaardiga parkida kõnniteel,» kirjutab ema.

«CityPark vastas mulle, et nendel on eraparkla ja oma seadused. Kusjuures mõni aeg tagasi olin küsinud CityParki töötaja käest, et kus kohta saab auto panna, kui kõik invakohad on täis ja ta näitas mulle just seda sama kohta parkimiseks. Kas ongi nii et CityPark, kes ei ole selle maa tegelik omanik, võib sülitada EV seadusele ja ajada oma juttu? CityPark tingimustes on kirjas, et parkida ja liigelda tohib ainult vastavalt paigaldatud liikluskorraldusvahenditele (viidad, teemärgistus, liiklusmärgid) ja/või parklaoperaatori juhistele. Keelatud on peatuda või parkida kohtades, mis on tähistatud vastavate keelavate liikluskorraldusvahenditega.» Selle juures ei ole kuskil kirjas, et kõnniteel ei tohi parkida, ka invakaardiga - ehk sellel juhul siin eeldatakse, et kehtib liiklusseadus, mis keelab kõnniteel parkimist. Kas on mul õigus olnud või mitte?» küsib ema.

Vastab vandeadvokaat Maano Saareväli advokaadibüroost Sirk ja Saareväli.

Liikumispuudega juhi, samuti liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhile kehtivad parkimise osas erisätted. Nii võib eelnimetatud isik või sõiduki juht parkida oma sõiduki ka parkimist või peatumist keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas eeldusel, et sõiduk on pargitud täielikult kõnniteele ja kõnniteele on sõiduteest kaugemale jääval osal jäetud jalakäijate tarvis 1,5 m laiune käiguriba. Eelnimetatud õigus ei kehti siiski juhul, kui teelõik on tähistatud peatumise keelujoonega.

Hindamaks, kas Teile tehtud trahv on õiguspärane või mitte, on tarvis tutvuda ka sündmuskohal kehtinud liikluskorraldusega. Kui siiski peatumist keelav teemärgis puudus, võib väita, et Teie sõiduk oli pargitud õiguspäraselt.

Parklaoperaatori väide «oma seaduste» kohta puudutas ilmselt parkimisalal kehtestatud parkimistingimusi. Samas ei vabasta parkimistingimuste kehtestamine teeomanikku kohustusest korraldada parkimine ja liiklus LS §des 6 ja 186 nimetatud viisil liikluskorraldusvahenditega. Kui teeomanik sooviks on puudega juhi kõnniteel parkimine välistada, tuleb teelõigule kanda peatumist keelav teemärgistus.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles