Ostja nõudis katkise käigukasti eest 2000 eurot
8. veebruar 2015, 16:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klient ostis 2799 euro eest ettevõttelt Moller Auto kasutatud sõiduauto Audi, mille käigukast osutus katkiseks - remont läks maksma 2000 eurot, mida ta müüjalt tagasi nõudis.
Müügilepingus oli fikseeritud, et sõiduk on remonti vajav, seisab tarbijakaebuste komisjoni otsuses. Pärast ostmist olid sõidukil mõned pisivead ning klient kõrvaldas need. Mõnda aega hiljem teatas ta müüjale, et sõiduki käigukast on puudusega ega lülita käikusid sujuvalt. Müüja aga ei tuvastanud sõiduki elektroonilise süsteemi kaudu viga.
Seejärel pöördus klient diagnostikaks Läti ettevõtja poole. Seal tuvastati, et käigukast vajab remonti ja seal see ka teostati. Klient soovis, et Moller Auto hüvitaks käigukasti remondi maksumuse 2000 eurot.
Moller Auto esindaja vaidles aga kaebusele vastu, väites, et puudus ei takistanud auto kasutamist ning sellega tehnoülevaatuse läbimist. Tegu on hariliku kulumisega ning remondikulud olid põhjendamatult suured.
Seaduse alusel peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, seda eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.
Komisjoni istungil arutati, et sõiduki müügilepingus on küll fikseeritud, et sõiduk on remonti vajav, kuid poolte esindajate selgitusel ei peetud selle all silmas käigukasti riket, vaid muid vigasid, mis sõidukil olla võivad.
Klient ei tõendanud, et käigukastis esinenud puudus oli oluline ja vajas kohest remonti. Komisjoni liikmete hinnangul võib kasutatud sõidukil esineda kulumist. Ent antud puudus on oluline, sest takistab sõiduki ohutut ja mugavat kasutamist. Samas ei ole kaebuse esitaja tõendanud, et nõude summa (2000 eurot - toim.) kajastab remonditöö harilikku hinda.
Komisjoni kinnitusel teatas klient puudusest müüjale tähtaegselt ja esimesel võimalusel. Seejärel oleks müüja kohustus ja võimalus olnud tuvastada, kas tegemist on puudusega, mille eest tema vastutab. Ent müüja piirdus vaid sellega, et tegi autoga proovisõidu ning kontrollis, kas vea põhjus selgub pardakompuutrist. Sellega ei kogunud müüja piisavalt tõendeid autol esinenud vea kohta. Samas pidi müüja arvestama, et klient pöördub vea tuvastamiseks ja remondiks muu isiku poole.
Esitatud tõendeid hinnates oli sõiduki käigukastis rike, millest pooled müügilepingu sõlmimise ajal ei teadnud, seega esines sõidukil varjatud puudus, mille eest klient ei vastutanud. Niisuguse puuduse kõrvaldamise kulude hüvitamise kohustus on kauplejal. Puuduse kõrvaldamise väidetav kulu oli 2000 eurot, kuid selle töö tegemine ja vastava parandustöö harilik hind on tõendamata.
Kahju tekitamine tehti kindlaks, kuid kahju täpset suurust mitte. Komisjon leidis vastavalt esitatud tõenditele ja komisjoni liikmete teadmistele sõidukite remondi hindadest, et mõistlik hüvitise summa on 700 eurot. Komisjon tegi otsuse eriarvamusteta.
Kui pooled komisjoni otsusega ei nõustu või seda ei täida, on neil õigus pöörduda vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse. Kaupleja peab kohtusse pöördumisest Tarbijakaitseametit kirjalikult teavitama.