Pärandist loobumine võib maksta kopsaka summa
6. september 2010, 16:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui pärandi saaja otsustab oma pärandist loobuda või alustada pärandvara pankrotimenetluse, võib tekkida olukord, kus pärija peab erinevate tasude näol välja käima siiski arvestatava summa.
«Arvestada tuleb seda, et selleks, et keegi üldse pärandist saaks loobuda või pärandit vastu võtta, peab olema algatatud menetlus ja menetluse algatamise tasu, juhul kui seda pole keegi teine ära maksnud, on 1200 krooni,» selgitas Notarite Koja esimees Tallinna notar Anne Saaber. Pärandist loobumiseks tuleb teha notariaalselt tõestatud avaldus, mis maksab 120 krooni.
«Juhul kui inimene, kes on loobuja, on ise ka menetluse algataja, on temal tasu suurem,» rääkis notar, ning lisas: «On olemas võimalus, et kui inimesel on suured võlad, siis selle menetluse on algatanud keegi, kes on huvitatud võlgade tasumisest – näiteks võlausaldaja. See ei pea alati olema pärija, kes pärimismenetluse algatab.»
«Kas või näiteks keegi kaugema järjekorra pärija, kes teab, et eespool soovitakse pärandist loobuda, algatab menetluse ise. Siis on võimalik, et kulu jaguneb teisiti,» tõi Saaber näite.
Kui aga pärija ei taha pärandist loobuda, ent pärandi hulka kuuluvad ka võlad ning täpne ülevaade varade ja võlgade suurusest puudub, on võimalik lasta kohtutäituril teha pärandi inventuur. Inventuuri läbiviimise tasu on 0,1 protsenti pärandvara väärtusest, aga mitte vähem kui 550 krooni ja mitte rohkem kui 52 200 krooni.
«Inventuuri tulemus on see, et kui inventuur on tehtud, siis pärija ei pea põhimõtteliselt oma varast võlgnevusi kinni maksma, vaid võlad makstakse ainult pärandvara ulatuses. Pärandi ulatuses tuleb need siiski maksta – ega see võlgade maksmisest täielikult ei vabasta. Inventuuriga tekib olukord, kus pärija ei pea kartma, et tal tuleb hakata pärandaja võlgu maksma oma rahast,» selgitas Notarite Koja esimees.
Kui pärijale on saanud teatavaks, et tal ei ole võimalik pärandi arvelt katta pärandaja võlgnevusi, on tal Saaberi sõnul kohustus esitada kohtule pankrotiavaldus, mille tulemusel määratakse pankrotihaldur, kes teeb vajalikud pankrotitoimingud. Pankrotiavalduse tegemise riigilõiv on 150 krooni.
«Toimingud lähevad kulukaks, kui inimene on päris üksi ja tal ei ole kellegagi neid kulusid jagada. Siis on menetluse algatamise kulu igal juhul ja kui ta edasi sellest pärandist loobub, siis ta pankrotiga tegelema ei pea ja siis ei pea ta ka maksma täituri tasu inventuuri eest,» möönis notar. «Oletame, et ta ei loobu pärandist, siis on tal menetluse algatamise tasu, kui ta soovib teha ka kohtutäituriga inventuuri, siis on tal see tasu vähemalt 550 krooni ja hiljem, kui on vaja esitada pankrotiavaldus, siis on riigilõiv 150 krooni,» lisas ta. Viimase stsenaariumi korral peaks inimene maksma minimaalselt 1900 krooni.
Saaberi sõnul praegu inimesed reeglina ikkagi pärivad ja ei loobu: «Võimalik, et loobumist võib hakata edaspidi natuke rohkem tulema, sest see generatsioon, kes praegu peaks meie hulgast juba vanuse tõttu lahkuma, ei ole veel palju laene võtnud. Laenudega seotud inimesed on siiski natuke nooremad.»
Loobumisel võib olla ka muu põhjus, kas või näiteks inimese kokkulepe või soov, et tema asemel saab päranduse tema laps või õde või vend.