Puhtusefriikide luupainaja: räpaste suplejate jälgi on igas seitsmendas ujulas

Kaardile on märgitud kõik kontrollitud Eesti ujulad. Punased täpid näitavad, et ujulas võib olla üks või mitu basseini, kus ei vasta vee kvaliteet nõuetele. Sinine värv tähistab nõuetele vastavat vett.

Kliki mummudele, et täpsemalt vaadata.

Igas seitsmendas ujulas on vesi liiga must, näitavad viimased veeproovid. Sest suplejaid on liiga palju, nad ei pese ennast või pissivad vette.

Umbes igas seitsmendas ujulas on üks või mitu basseini, kus vesi ei vasta nõuetele.

Liiga palju inimesi ja urineerivad lapsed on terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri sõnul peamine põhjus, miks vesi ei vasta nõuetele. Kõige mustemad on koolide, välis- ja väikelastele mõeldud basseinid. Samas saadavad terviseametile vee kvaliteedi andmeid ujulad ise, nii et amet toetub suuresti ujulate esindajate aususele.

Üks on aga Saluri sõnul kindel. Kloori hais basseinis ei tähenda, et seal on liiga palju kloori, vaid et vesi on must. Tugev lõhn tekib kloori reageerimisest mustusega. Saluri ütles, et üldiselt on Eesti ujulates olukord hea ja aina paremaks läheb, sest suplejad on õppinud end pesema.

Pesemise probleemiga maadlevadki ujulate juhid kõige rohkem. «Oleme pesuruumidesse pannud sildid koos pildiga «Tõelised daamid pesevad ennast» ja «Tõelised härrad pesevad ennast,» ütles Tallinna veekeskuse Kalev SPA turundusdirektor Meeli Eelmaa. Lisaks toimib tema sõnul ka «naabrivalve» vesiaeroobika klientide seas. «Trenni on praktiliselt võimatu pesemata minna,» ütles Eelmaa. «Inimesed hakkavad piinlikust tundma, kui keegi midagi pesemise kohta mainib.»

Pärnus asuva Terviseparadiisi veekeskuses on samuti üleval sildid. Keskuse juhi Ramil Lipi sõnul tegelevad nad hügieeniteavitusega tõsiselt. «Oleme võimalikult palju klientide jaoks visualiseerinud pesemise olulisust.»

Nõmme ujula juhi Mare Vierlandi sõnul on neil duširuumides seinte peal seebidosaatorid ja seinal teade: «pese enne basseini minekut ja pikemate juuste korral kasuta ujumismütsi või pane juuksed patsi». Vierland ütles, et ujula valvetöötajad teevad märkusi, kui kliendid lähevad päris kuivalt vette või kui mõnel plätudest mustad jäljed põrandale jäävad.

Märkuse tegemine on samas keeruline. «Enamik vastab, et käis just kodus pesemas, olenemata kellaajast, millal ta ujulas viibib,» ütles Vierland. Kõige hullem on basseinivee kvaliteedile see, kui vette läheb inimene higisena, meigituna või mõne põletikulise mädapunniga.

Tallinna veekeskuse ja spordiklubi Reval Sport müügi-ja turundusjuht Helen Partasjuk-Sootla aga leebe märkusega ei lepiks. «Tuleb taastada süsteem, kus tige tädi istub ujula ees ja kontrollib kõiki ja kõike,» leiab ta.

Partasjuk-Sootla hinnangul algab kõik siiski kodust ja teadlikkusest. «Probleem on pigem selles, et inimesed ei saa aru sellest, et kui veest peaks tulema ebameeldivat lõhna, või veest väljudes tuntakse kloori lõhna, siis ongi see juba ilming sellest, et keegi on end pesemata jätnud.»

Tartu Aura veekeskuse juhataja Kairit Matto sõnul esineb ka neil probleeme sellega, et mõned inimesed lähevad eelnevalt pesemata basseini. «Paraku ei ole võimalik iga isiku puhul ja igal korral kontrollida, kas käidi duši all ja kas pesti end korralikult,» selgitab Matto.

Aura Keskuses püütakse klientide tähelepanu teemale mitmeti juhtida. Näiteks on selleks infotahvel majakorraga, kus seisab, et enne basseiniminekut tuleb end pesta. Sama majakorra leiab ka ujulast, veepargist ja Aura Keskuse kodulehelt.

«Duširuumide ustel on pesemise nõuet märkiv silt. Terviseklubis on infotahvel sellest, mis selgitab, miks peab pesema ja ustel silt «Pese ennast enne basseini minekut».

Lisaks – kui keskuses töötavad instruktorid märkavad, et keegi soovib ilmselgelt pesemata basseini minna, siis räägitakse kliendiga ja selgitatakse, miks seda teha ei tohiks. «Reeglina on inimesed mõistvad ja järgmisel korral juba teavad, kuidas on õige käituda. Enamasti tulebki mittepesemine enne basseini minekut teadmatusest. Lihtsalt ei teata, mida see endaga kaasa võib tuua. Näiteks ei teata, et nn kloorihais tuleb just sellest, et inimesed ei pese ennast enne basseini minekut, mitte liigsest kloorist,» selgitab Matto.

Veel lisab Matto, et aastatega on olukord tegelikkuses paranenud ja inimeste teadlikkus antud teema osas on kasvanud.