Hobiaednikel on õige aeg aed üle vaadata

Stinne Loo
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Enne kevade saabumist tuleks teha ringkäik aias ja vaadata üle, mis olukorras on praegu aias olevad puud ja põõsad.

Rohke päikesega kevadel kuuleb maikuus tihtilugu hobiaednike kurtmist, et elupuud ja teised okkaliste vormid on pruuniks tõmbunud. Asi on kevadises päikeses – päevane soe päike paneb taimes mahlad liikuma. Selle probleemi vältimiseks on soovitav okaspuu vorme kevaditi varjutada varjutuskangaga, kirjutab Kuulutaja.

Varjutuskanga eesmärk on lasta kuuma päikest taimele vähem ligi, samas pääseb aga vajalik õhk ja valgus siiski taimeni ning taim ei ole pimeduses. Varjutuskanga kasutamisel on oluline silmas pidada, et puud või põõsast ei ole vaja mässida tugevalt kanga sisse, vaid mõistlik oleks jätta see õhuliselt ümber taime. Kindlasti ei tohi kasutada õhku mitteläbilaskvaid kangaid.

Mõistlik on ka teiste, eriti noorte puude tüvesid mähkida varjutuskanga ribadega. See on puu seisukohalt väga hea, kuna niiviisi on võimalik ära hoida koore lõhenemist ning taime hukkumist. Kindlasti võiks mässimise ette võtta paari viimase aasta jooksul istutatud viljapuudel.

Selleks, et lumi taimele liiga ei teeks, tuleb kindlasti vahetevahel käia kangast kohendamas, nii et lumi sellelt maha langeks. Raske lumi kanga peal on taimele väga koormav ning võib teha niiviisi väga palju kurja.

Mõtlema võiks hakata ka viljapuude tagasilõikamisele. Vanematel viljapuudel, mis on juba ammu nii-öelda metsa kasvanud, tuleks ette võtta tõsisem tagasilõikus.

Tihtilugu seistakse küsimuse ees, kuidas ikkagi puud nii palju lõigata. Kui on soov tulevikus puult ka vilju saada, tuleb teha süda kõvaks ning lasta sael käia. Pärast tugevat tagasilõikust tuleb jätkata järjepidevalt noorte võsude lõikamist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles