Eesti viisade taotlemine kahanes mullu esimest korda kuue aasta jooksul

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viisa.
Viisa. Foto: SCANPIX

Möödunud aastal võeti Eesti välisesindustes vastu ligi 15 protsendi võrra vähem viisataotlusi kui aasta varem, viimati kahanes aasta jooksul vastu võetud taotluste arv kuus aastat tagasi.

«Eelmisel aastal võtsid meie välisesindused vastu ligi 173 000 viisataotlust, mis tõepoolest – kui võrrelda varasema aastaga –, on langenud 15 protsenti, aga siinkohal tasuks meeles pidada ka seda, et oleme hakanud rohkem väljastama mitmekordseid ja pikaajalisemaid viisasid,» rääkis välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Kersti Eesmaa.

Nii on tema hinnangul languse põhjuseks peaasjalikult see, et inimestel, kes soovivad Eesti viisat, ei ole põhjust nii tihti Eesti välisesindusi külastada. «Selle taga võib olla ka muid põhjuseid, sest 97 protsenti meie viisataotlustest antakse sisse Venemaal, Ukrainas või Valgevenes,» lisas ministeeriumi esindaja.

2014. aastal kasvas mitmekordsete viisade hulk 67 protsendilt 72 protsendile. Samuti olid möödunud aastal väljastatud mitmekordsed viisad ka läbi aegade kõige pikema kehtivusajaga. Klassikaliseks mitmekordse viisa taotlejaks on näiteks Vene turist, kes tahab aastas kord-paar Eestis käia, ja kellel on usaldusväärne viisaajalugu.

«Ta tahab tulla vene jõulude ajal ja suvel ning siis antakse talle pikem viisa,» selgitas Kersti Eesmaa. Sellise viisa ajalise kehtivuse pikkuseks on tavaliselt aasta või paar, mõndadel juhtudel võib see olla ka üle kolme aasta.

Mitmekordsete viisade kasvuga kõrval langes möödunud aastal aga viisadest keeldumiste arv, mis kahanes 1,51 protsendilt 1,04 protsendi. «Kõige tavalisem keeldumise põhjus on see, et inimene ei taotle viisat õigest  kohast,» põhjendas Eesmaa.

Selle all pidas ta silmas n-ö viisaga ostlemist, kus Schengeni viisat soovija annab taotluse sisse mõnes teises riigis, kui see, kuhu ta tegelikult minna tahab, sest selle riigi viisataotlemise tingimused on karmimad. «Siis ta kas esitab valedokumente või jääb mulje, et tema reisi tegelik eesmärk ei ole Eesti,» nentis välisministeeriumi esindaja.

Keeldumise põhjusteks võib veel olla ka see, kui viisataotleja on saanud varasemalt viisa, kuid ei ole seda kasutanud, ning kui ei suudeta sõidu põhjust piisavalt ära põhjendada.

«Kui rääkida eestlaste reisimisest, siis on eestlastel võimalik külastada viisavabalt umbes 100 riiki maailmas,» märkis Eesmaa. Viimase riigina lisandus 2014. aastal kahepoolsete kokkulepete tulemusena viisavabade riikide hulka Mongoolia. Peamiselt on aga eestlaste viisavaba reisimine erinevatesse riikidesse seotud Schengeni ja Euroopa Liidu läbiräkimistega.

Eesti viisasid on üle maailma võimalik taotleda 120 kohas. Neist 23 on 20 riigis asuvad Eesti välisesindused. Neile lisandub 99 kohta, kus Eestit esindab mõni teine Schengeni riik.

Viimati kahanes Eesti viisataotluste arv varasema aastaga võrreldes 2009. aastal, kui see langes 9 protsendi võrra.

Viisataotluste arv 20102014

Aasta

2010

2011

2012

2013

2014

Taotluste arv

121 288

146 384

177 895

202 303

172 557

Allikas: välisministeerium

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles