«Minu töö iseloom nõuab, et saadaksin kord nädalas olulisi dokumente Narvast Tallinnasse. Kuna kirjade saatja ütles, et tema jaoks on lihtsam, kui ma saadan nad tähitud kirjade asemel tavakirjadega, siis seda ma ka teinud olen. Nüüd on aga mitu kirja postis kaotsi läinud ja ma ei saa aru, kuidas saata kirju nii, et need postis kaduma ei läheks?» küsib lugeja.
«Nii palju, kui ma tean, siis neid kirju ei ole võimalik jälgida ja nad on jäljetult ära kaduda. Ma ei saa aru, kas ma kirjutasin aadressi valesti või panin vale margi peale,» lisab lugeja.
Vastab Omniva kommunikatsioonispetsialist Erki Varma.
Eesti Post toimetab kohale kõik kirjad, mille aadressi suudame tuvastada. Kui saaja aadress on tuvastamatu, kuid saatja aadress on olemas, viime kirja saatjale tagasi. Olulisi dokumente soovitame kindlasti saata tähitud kirjaga, kuna sellisel juhul on võimalik kirja teekonda täpselt jälgida ning kiri antakse isiklikult adressaadile üle.
Alati tasub kirjale peale märkida ka saatja aadress – sellisel juhul saame kirja võimalike probleemide korral saatjale tagastada ning inimesel on võimalik puudused kõrvaldada. Tavakirjade jälitamine saatja või saaja aadressi järgi on väga töömahukas ja tihti sisuliselt võimatu.
Kui kiri mingil põhjusl adressaadini ei jõua, tasub sellest alati meile teada anda. Uurime selliseid juhtumeid põhjalikult, et põhjuseid välja selgitada. Põhjuseid võib olla erinevaid. Ülekaalukalt kõige sagedasem põhjus, miks post õige adressaadini ei jõua, on siiski vale adresseerimine.
Oluline on jälgida ka, et postkast oleks ilmastikukindel, piisava suurusega ja lukustatav, et post sealt kaduma ei läheks. Täielikult ei saa välistada ka inimlikku eksimist saadetise kättetoimetamisel.