Lugeja küsib: kas töötajal on õigust hüvitisele, kui tööandja ei pea ülesütlemisel etteteatamistähtajast kinni?

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülesütlemine telefoni teel
Ülesütlemine telefoni teel Foto: SCANPIX

«Kui tööandja ütleb töölepingu üles töölepingu seaduse alusel – näiteks töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul – ja etteteatamistähtaega ei järgita, kas siis töötajal on õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel?» küsib lugeja.

Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.

Töölepingu seaduse alusel on tööandjal õigus tööleping üles öelda seaduses sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. Etteteatamistähtaja võib erandlikel juhtudel jätta järgimata, kui tööandjalt ei saa mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni või kokkulepitud tähtaja saabumiseni.

Tööandjal tuleb kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades kaaluda, kas töösuhte erakorraline ülesütlemine kohese lõppemisega on õigustatud või olukorda hinnates oleks mõistlik järgida mõnepäevast või –nädalast etteteatamisaega.

Kui üldreeglina on tööandjal kohustus etteteatamistähtaega järgida ja maksta selle mittejärgimisel töötajale hüvitist, siis antud näite puhul see ei kohaldu. Seda sellepärast, et kui seadus lubab tööandjal etteteatamistähtaja järgimata jätta, ei ole tegemist vähem etteteatatud ajaga, mille eest peaks töötajale hüvitist maksma.

Seaduse alusel tuleb hüvitist maksta vaid nendel juhtudel, kui etteteatamistähtaja järgimine oli seadusest tulenevalt nõutud, näiteks koondamine, lepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt, lepingu ülesütlemine katseajal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles