Kuidas vabaneda tüütutest hakkidest?

Rivo Veski
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varesed ja hakid tekitavad oma valju kisaga ning ümbruse reostamisega palju pahameelt.
Varesed ja hakid tekitavad oma valju kisaga ning ümbruse reostamisega palju pahameelt. Foto: Tairo Lutter

Kuressaares otsustati, et hakkide tõrjumiseks häälpeleteid ei soetata, kuna need polevat üldsegi efektiivsed.

Linnavalitsus otsustas hakkide tõrjumiseks häälpeletite idee maha matta. Nimelt pidavat hakid nendega üsna kiiresti ära harjuma. Miinuseks olla seadeldise heli, mis häirib peale hakkide ka inimesi ja teisi linde, kirjutab Saarte Hääl.

Hakid tunnevad end linnaruumis liigagi hästi leides sealt toitu ning sobivaid kohti pesitsemiseks. Samas on linnas ka turvaline, sest looduslikke vaenlasi (rebaseid, röövlinde) neil praktiliselt seal pole.

«Kooselu hakkidega pole paraku paljudele meist meele järele,» nentis linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Katrin Koppel. «Ent selleks, et hakkide põhjustatud ebameeldivusi vähendada, saame me kõik midagi ära teha,» lisas ta.

Hakkidele soodsate tingimuste vähendamiseks linnas tasub teha järgmist:

– sule traatvõrguga, restiga või muul viisil tuulutusavad ja muud väiksemad õõnsused ja lõhed oma hoonetel (ka kortermajadel, kuuridel, garaažidel). Hakk pesitseb eelkõige õõnsustes. Juba pesitsevaid linde seaduse järgi häirida ei tohi, seetõttu võiks hoonete õõnsused üle vaadata juba märtsis;
– ära toida linde;
– ära pane oma toidujäätmeid lahtisesse kompostihunnikusse. Lisaks hakkidele meelitab see ligi närilisi;
– kui hakkidel on kombeks koguneda sinu krundil kasvavale puule, võid puu külge riputada mõne röövlinnu kuju või topise. Ka helkivad lindid on abiks, kuid nendega harjuvad linnud kiiremini;
– kasuta vaid pealtsuletavaid prügikaste.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles