Patsiendid: kehv tervishoid viib inimesed vaesusesse

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Öömaja järjekord.
Öömaja järjekord. Foto: Peeter Langovits

Eesti Patsientide Esindusühing toetab Eesti Arstide Liidu ettepanekut seada prioriteedid rahva tervise suurema väärtustamise suunas, põhjendades seda asjaoluga, et riskigrupid on tänu kulutuste vähendamisele tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas juba sattunud vaesusesse ning tõrjutusse.


Patsientide esindusühing toob ka konkreetseid näiteid. Nii on puuetega inimeste toimetulek ühiskonnas üha vähem vajaduspõhine ja sõltub riigi soovist igal juhul kokku hoida. Puuetega inimesed tunnevad aina suuremat tõrjutust riigi poolt.

Näiteks kehtestati visiidi- ja haiglapäevatasud lastele, mistõttu hoolduskoormusega pered satuvad üha sagedamini majanduslikesse raskustesse. Haigekassa kindlustuse eest saab aina vähem teenust pikemate järjekordadega, taastus- ja hooldusravi omaosalus ning ravimite hinnad käivad aina rohkem inimestele üle jõu.

Teiseks käivad töövõimetushüvitiste vähendamise tulemusena inimesed haigena tööl või satuvad makseraskustesse, sest ei suuda haiguslehel viibimise ajal tasuda eluasemelaene ega muid vältimatuid kulusid.

Kui näiteks töötaja kuupalk on 15 000 krooni ja ta on haiguselehel 30 päeva, siis 1. juulist 2009 jõustunud seadusemuudatuse kohaselt kujuneb tema sissetulek selliseks: haigekassast 3 564 ja tööandjalt 1 690 krooni, mis teeb kokku 5 254 krooni. Varem kehtinud seaduse järgi oleks töötaja ühe kuu haigushüvitis olnud 11 426 krooni.

Patsientide esindusühingu hinnangul on arstiabi kättesaadavuse tagamiseks ja inimkeskse meditsiini toimimiseks vaja:

1. Kaotada visiidi- ja haiglapäevatasud vähemalt puuetega lastele ja nende saatjatele;
kehtestada puuetega inimestele vajaduspõhised toetused, nii et oleks kaetud elementaarsed vajadused - ka kulutused ravimitele, invatranspordile, eritoidule, abivahenditele ja muuks sarnaseks igapäevaseks toimetulekuks.

2. Toetada hoolduskoormusega peresid ka pärast puudega lapse 18-aastaseks saamist;
tasustada hooldaja töö vähemalt miinimumpalga ulatuses, töötada välja psühholoogilist tuge pakkuv süsteem, viia vastavusse tööseadusandlusega ning alustada töötuna arvel olevate inimeste väljaõpet tööks hooldajana.

3. Vähendada patsientide ebaproportsionaalselt kõrget omaosalust ravimite ostmisel;
suurendada taastus- ja hooldusravi rahastamist, muu hulgas säilitada väärikus inimeste surmaeelsel kohtlemisel.

5. Parandada eriarstiabi kättesaadavust.

6. Parandada rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavust käsikäes juhtumipõhise lähenemise juurutamisega; vabastada tervise säilitamiseks tehtud kulud erisoodustusmaksust;
tõsta töövõimetushüvitist.

Patsiente esindav ühing lisab, et nõustub arstide liidu väitega, et haigekassa hinnakärbete tõttu on halvenenud arstiabi kvaliteet, arstid on sattunud suure stressi alla ning patsientide tervislik seisund on pikas järjekorras oodates halvenenud.

Patsientide esindusühing toetab arstide liidu ettepanekut alustada diskussiooni, kus osaleksid kõikide parlamendierakondade, patsientide ja arstiabi osutajate esindajad, et leida parimad lahendused tervishoiu töökindlaks rahastamiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles