Tühistamised on viinud reisijaid ka tarbijakaitseametisse

, tarbijakaitseameti avalike suhete osakonna juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Air Balticu lennuk.
Air Balticu lennuk. Foto: Raigo Pajula

Air Balticu lendude tühistamisega seoses on ka varasemalt tarbijakaitseameti poole pöördutud, kuid seni veel mitte kahtlusega, et otselennud asendatakse teadlikult vahemaandumistega lendudega.

Reisijaveolepingu sõlmimisel, st lennupiletite ostmisel, lepitakse kokku kõigis reisijaveolepingu olulistes tingimustes, kaasa arvatud algus- ja lõpp-punkt (lennujaama täpsusega), vahemaandumised, saabumis- ja väljumisajad, hind jne.

Neid tingimusi saab muuta üksnes erandlikel juhtudel (nt Air Baltic on reisija- ja pagasiveo tingimustes sätestanud õiguse lennugraafikutes toodud lennuaegu pärast nende avaldamist ja enne tegelikku lennuaega muuta.  tarbijakaitseamet ei anna siinkohal hinnangut vastava sätte õiguspärasusele. Reisijaveo leping tuleb täita vastavalt kokkulepitule, st tarbija tuleb transportida alguspunktis lõpp-punkti kokkulepitud ajal ja tingimustel.

Olukorras, kus muudetakse marsruuti selliselt, et lisandub vahemaandumine võib olla tegemist kahe olukorraga:

- kas otselend tühistati täielikult või

- otselend küll toimub, kuid tühistati konkreetse reisija pilet, st reisija jäeti lennureisist maha.

Mõlemale olukorrale kohaldub lennureisijate määrus nr 261/2004. Nimetatud määruse järgi on vedaja esmane kohustus pakkuda reisijale alternatiivset teekonda või piletiraha tagastust (tarbijal peab olema valiku võimalus).

Lisaks, kui reisija jäetakse lennureisist maha vastu tahtmist või kui lennu tühistamisest teavitatakse ette vähem kui 14 päeva ja alternatiivne teekond ei vasta määruses lubatud ajalistele piiridele (kui teavitatud 7-14 päeva enne, siis peab alternatiivne lend väljuma maksimaalselt 2 tundi enne kavandatud väljumisaega ja saabuma lõppsihtkohta hiljemalt neli tundi pärast kavandatud saabumisaega; kui teavitatud 0-7 päeva enne, siis peab alternatiivne lend väljuma maksimaalselt 1 tund enne kavandatud väljumisaega ja saabuma lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega), tekib tarbijal õigus hüvitisele summas kas 250, 400 või 600 eurot olenevalt distantsist.

Tühistamise puhul tuleb arvestada, et kui tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud (mille alla ei lähe lennuplaani muutus operatiivsetel põhjustel), ei teki õigust hüvitisele, kuid säilib õigus piletiraha tagastusele.

Seega konkreetsel juhul peaks reisija pöörduma lennuvedaja poole ning nõudma piletiraha tagastamist ning hüvitist (viimast üksnes juhul, kui teavitati vähem kui 14 päeva enne väljumist ning ümbersuunamisega lend ei vastanud ülaltoodud ajalistele piiridele). Juhul, kui lennuvedaja keeldub kas ühe või mõlema nõude täitmisest, on tarbijal õigus pöörduda rakendusasutuse poole.

Juhul, kui on tuvastatav, et kõik väljapakutud otselennud asendatakse vahemaandumistega lendudega (mitte tegemist ei ole klassikalise tühistamise olukorraga), tuleb kõne alla ka eksitava kauplemisvõtte kasutamine lennuettevõtja poolt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles